Telekavast (3.09-09.09)

E (3. september)
01:35 - Kanal2 - "The Basketball Diaries"!!!

T (4. september)
21:25 - Kanal2 - "Final Destination 2"
00:35 - ETV - "Mikk"

K (5. september)
11:00 - ETV - "Trois petites filles"
12:40 - ETV - "State of Mind"!!
[20:05 - ETV - "Liebe an der Macht Reagans"]
21:00 - TV3 - "34 Stone Teenager"
22:25 - ETV - "The Life and Death of Peoples Temple"!!!
[23:05 - TV3 - "Owning Mahowny"]
[23:50 - ETV - "Why We Fight?"]

N (6. september)
13:55 - Kanal2 - "Reflections of Mr. Bean"
21:35 - ETV - "Hypohondriacs: I told you I was ill"!!
[22:40 - Kanal2 - "Locusts: A Day of Disaster"]
23:00 - ETV - "Breaking the Rules"

R (7. september)
14:00 - Kanal2 - "Üleöö miljonäriks"
21:30 - Kanal2 - "What a Girl Wants"!!
21:55 - TV3 - "Loser"
23:55 - ETV - "The Grudge"!!

L (8. september)
[16:15 - TV3 -"La Bamba"]
22:35 - TV3 - "Groove"
23:25 - ETV - "A Love Song for Bobby Long"
02:00 -TV3 - "An Everlasting Piece"
02:15 - Kanal2 - "The Comfort of Strangers" !!!

P (9. september)
11:10 - ETV - "My Family and Other Animals" !!!
21:50 - Kanal2 - "John Q"
03:15 - Kanal2 - "Lootevargad"

Ma ei suuda kindlustada, et kõik need filmid ka head on, aga igal juhul on nende seas ports dokumentaale, veidi noortekomöödiaid, paar koguperefilmi ja muudki. Antud nädalal alustavad telekanalid ka uute hooaegadega, aga minu kurvastuseks on jätkuvalt palju korduseid. Näiteks "Hullumaja" võiks minu poolest ammu kavast välja jätta, sest seda on minu meelest vähemalt kaks korda korratud. Nädala lõpus tasub "Seks ja linna" vaadata, sest Carrie läheb Prantsusmaale (ja kuna see osa tekitab minus nostalgilisi mälestusi ammustest aegadest:P) Kanal2 hakkab näitama "Inetut Bettyt", mida tasub samuti vaadata.

34. Elsa y Fred (2005)

IMDB tärne: 7,6/10
Treiler

Ma ei oska sellistesse filmidesse kuidagi suhtuda ja ma ei oska isegi seda suhtumist kirjeldada. Võtame magushapu kastme - ananass ja ketsup ei lähe ju hästi kokku, aga maitseb jumalikult. Filmide puhul mulle magushapukaste jälle ei meeldi. Mulle ei meeldi see, kuidas võimalik sügavam sisu peidetakse naljakihi alla ja valitsema jääb la vida simple. See võime panna ühel hetkel naerma, teisel hetkel nutma, on muidugi kiiduväärt, sest paljud filmid ei tekita mingitki emotsiooni. Plusspunktid Fellini & naispeategelase eest. Ja see, et ka vanas eas inimesed võivad käituda nagu noored, ei ole mulle mingiks üllatuseks (tervitused Rootsi!) ja selliseid üllatavalt shokeerivaid aww hetki ei tekkinud. Kui vanurikomöödiadraama saaks teisendada noortekomöödiadraamaks, oleks see ilmselt parem kui enamik teisi sama teemaga filme. Mulle tundus, et film püüdis näidata seda, et kui inimesed ületavad selle 60+ piiri, ei tasu kohe hauaplatse reserveerima ja testamente koostama (või ümbertöötlema) hakata, vaid hammustada kõrvale hoopis tükk shokolaadikooki (sümbolism või ei, ükskõik).

Lisaks mu sugulastele Rootsis, on huvitavaks vanapaariks ka minu naabrid, kes said kokku alles kolm aastat tagasi. Nüüd elavad nad kõrvalkorterites, sest ei suuda koos elada, aga ka üksteiseta mitte. Nad on toredad ja eelkõige huvitavad, aga täpsemalt ma ei räägi :)

Minu hinne: 7/10

33. Knocking (2006)

Allikas: www.boingboing.net

IMDB tärne: 7,8/10
Treiler

DVD-extra

Hiljuti käisid mul kaks meest ukse taga. Mitte ainult mul, aga tervel kortermajal. Kui ma oma piiluaugust neid jälgisin, siis oli vaatepilt järgnev: ülikonnad, kohvrid, pabermaterjal ja närvilisus. Osades filmides teavitavad sellised mehed mõne lähedase inimese surmast. Osades filmides kehastuvad sellised mehed detektiivideks. Osades filmides on sellised mehed julmad kurikaelad, kes kohe ukse avamisel relvadega korterisse tungivad. Minu kujutlusest jooksid läbi kõik variandid, aga püsima jäi see viimane. Tuli välja, et need olid jehoovatunnistajad, kes oleksid pidanud minu maja välja jätma, kuna tulemust polnud.

Minu jaoks on dokumentaalfilmid eelkõige hariva funktsiooniga ja ma olen väga õnnelik, kui see ka nii oleks, sest mulle meeldib tarkust omandada (mis mullegi huvitav on). See film ei andnud mulle 'uut informatsiooni' ja ma ei saanud aru isegi sellest, mida režissöör püüdis näidata - kas tõesti perekondade leppimist usuga? Sest minu arust oli juba alguses ära öeldud see, mis tarvis.

Pärastine küsimustevoor oli tegelikult päris huvitav. Sai teada, et jehoovatunnistajad peavad neid tüüpe, kes uste taga käia ei taha, küll jehoovatunnistajateks, aga mingisugustes uuringutes nemad arvuliselt ei esine. Jehoovatunnistajad joovad alkoholi, aga nii, et see pähe ei hakka. Eriti särav oli üks vanem naisterahvas, kes kohe alguses mainis, et tal on kae ja ega ta teksti päris hästi jälgida ei saanud. Ma eeldan, et see naine oli ise ise luterlane või mõnest muust kogudusest, sest ta reageeris suhteliselt ründavalt. Ta küsis ka põrgu kohta. Mees vastas ilusti, et jehoovatunnistajate arust ei saa Jehoova kui isa oma lapsi põrgusse saata (st piinlema), seega põrgut neil minu arusaama järgi pole(?) Kuidagi hirmus tundus nende arusaam sellest, et kui inimene teeb pattu, siis ta sureb. Jehoovatunnistajate seast heidetakse välja see, kes abielu rikub.
Mina tõdesin, et see usuvärk on ikka piisavalt keeruline - peab Piibli peatükke peast teadma (sest kui see onu tahtis raamatust vaadata, siis vanale naisterahvale see ei meeldinud) ja jagama seda püha vaimu jms värki, mis minu jaoks tundub mõistmatu. Kunagi teen selgeks, huvi pärast.

"Millist Piiblit sina küll lugesid?" on mulle tuttav juba siit. Saab muheleda natukene.

Minu hinne: 5/10

32. Rosemary's Baby (1968)

IMDB tärne: 8/10 (seejuures ka IMDB top 250-s sees)
Treiler
Rosemary's Baby Retrospective Interviews 1 2

Režissöör: Roman Polanski (nimi, mida tuleb teada)
Osades: Mia Farrow, John Cassavetes & teised

Ootasin sellist easy-going filmi, aga sattusin müsteeriumisse, mis jäigi lahendamata. Kaunis, aga naiivne Rosemary kolib oma mehega New Yorki. Õnnetuseks on nende naabriteks tüütu vanapaar, kellele on raske 'ei' öelda. Rosemary on juba pikemat aega tahtnud rasestuda ja kui see juhtub, hakkab ta vana naise soovitusel veidrat kokteili jooma. Raseduse alguses kaotab ta kilosid ja kannatab valude all. Peagi taipab ta, et võiks neid kokteile enam mitte juua. Algab seiklus, mille osadeks on sõprade veidrad teise ilma sattumised, arstid, filosoofline - kahtle kõiges, 60ndate omane sürrealism (aga mitte häirivalt) ja leppimine. Meeldis!

Minu hinne: 8/10

31. Cosas que hacen que la vida valga la pena (2004)

Allikas: www.lukor.com

IMDB tärne: 6,2/10
Youtube
Youtube 2
Laul, mis ilmselt kummitama võib jääda

Peale õnnetut lahutust leiab Hortensia (Ana Belén), et tema rong on läinud ega pööra mingit tähelepanu oma sõbranna América (Rosario Pardo) keelitustele taas elu nautima hakata. Ühel päeval aga ristuvad tema teed paraneva alkohooliku Jorgega (Eduard Fernández), kes uskudes, et nende kohtumine on saatuslik, teeb kõik veenmaks Hortensiat, et elu on otsustanud neile uue võimaluse anda.

Režissöör Manuel Gómez Pereira (sünd. 1953) alustas oma karjääri stsenaristina. Tema esimeseks tööks kinolinal oli 1992. aastal valminud komöödia “Salsa rosa” (Roosa kaste), mis saavutas suure publikumenu. Gómez Pereira ongi Hispaanias tuntud eelkõige paeluvate situatsioonikomöödiate autorina. Käesoleva filmi kohta on režissöör öelnud, et tema sooviks oli teha lihtne film inimsuhetest, mis näitaks, et hoolimata sellest, et soojus ja tunded tänapäeval enam ei müü, on just viimased need, mille tõttu elu tegelikult elamist väärt on. Film võitis publikuauhinna Málaga filmifestivalil, mis on üks olulisimaid Hispaanias./kino.ee

Minu arust film, mille puhul võib kasutada väljendit guilty pleasure. Filmi muusika oli ka tunduvalt parem kui eelnevate filmide. Naisnäitleja mulle ei meeldinud, meesnäitleja aga küll. Tekst tundus kahjuks võlts, temperamendi üle ma ei virise. Publik naeris sageli, mine tea, kas situatsiooni koomika või olukorra klišee üle. Mind pani muhelema, kudos sellegi eest. Minu tänast ööd sisustab hoopis Father Ted. Esimene osa ei ole veel head muljet jätnud: mulle sobib rohkem Bernard Black'ilik õel huumor. 25. minutilistele osadele on lisatud ka inimeste naer ja see häirib mind kohutavalt. Tekitab tunde, et ma peaksin klipi tagasi kerima ja uuesti kuulama, milles nali peitus. Loodan, et teiste osadega muutuvad naljad paremaks, sest tegu on briti huumori klassikaga.

Minu hinne: 6/10

TO SEE list:

Peaks kohe sunniviisiliselt kätte võtma oma eelmiste listide filmid - teine list on peaaegu vaadatud, esimese puhul on olukord masendav. Minu kahjuks on filme lisandnunud:

1. Father Ted (1995-1998) - briti huumorit kolme hooaja jagu.
2. Nobody Needs to Know (2003)- film, mille tegijad on netis vabalt kättesaadavaks teinud. Vaadatud!
3. Rosemary's Baby (1968) - filmiklassika, moeikoon Mia Farrow. Vaadatud!
4. The Wind That Shakes the Barley (2006) - Mulle meeldivad sõjafilmid, ei teagi miks. Vaadatud!
5. Jules et Jim (1962) - Truffaut.
6. Vivre sa vie (1962)- Godard & minu lemmik Anna Karina. Vaadatud!

Jälle paras hulk klassikat. Läheb raskeks.

30. Te doy mis ojos (2003)

Allikas: www.karlstorkino.de/

IMDB tärne: 7,7/10

Ühel öösel põgeneb kabuhirmus Pilar (Laia Marull) oma pojaga kodunt, unustades jalga toasussid ja püüdes end lahti rebida elust vägivaldse abikaasa Antonio (Luis Tosar) kõrval. Talutud vaimne ja füüsiline vägivald ei ole aga pannud Pilari unustama armastust mehe vastu ning uskudes Antonio lubadusi end parandada, otsustab ta oma õe Ana (Candela Peña) meelehärmiks koju tagasi pöörduda…

„Võta mu silmad“ on näitlejanna ja režissööri Icíar Bollaíni (sünd. 1967) kolmas film, mis tegi temast teise naise Hispaanias, kes on võitnud parima režissööri Goya. Kuigi Bollaíni karjäär režissöörina on veel üpris lühike, on ta oma teravaid sotsiaalseid probleeme käsitlevate filmidega pälvinud paljude kriitikute poolehoiu ning jätnud oma jälje Hispaania kinoajalikku. „Võta mu silmad“ võitis kokku koguni seitse Goya auhinda, sealhulgas parima filmi ja näitlejatööde eest. Film käsitleb perevägivalla tundlikku teemat, millele ka Hispaania avalikkus viimastel aastatel aina rohkem tähelepanu on pööranud. /kino.ee

Ma ei taha kõlada nagu miski menist või keegi seesugune, aga selle filmi puhul sai kohe aru, et tegu on naisrežisööriga. Ja ma ei hakkagi sellest rääkima, et naised jätkuvalt roosilisse tulevikku ja inimprogressi usuvad. Ja ma ei hakka rääkima sellest, et nad ennast kaltsuks peavad. Ja ma ei hakka rääkima sellest, et see naine võib-olla läheks ikkagi tagasi mehe juurde. Ja ma ei hakka rääkima sellest, et film oleks võinud lühem olla, aga ma mõistan seda, et äkki tahtis Bollaini, et vaataja olukorda sisse elaks. Üks selline äärmiselt intensiivne stseen oli ka, mis kindlasti kuuluks kuskile "Vaimse terrori praktiseerimine filmikunstis" TOP100 hulka. Ning ma vihkan seda, kuidas ma vaatan igat filmi selle - kuidas mina oleksin teinud - pilguga. Mõttearengule toob see kindlasti kasu, aga meelelahutuslik külg jääb puudu.

Minu hinne: 6/10

29. O Fatalista (2005)

Allikas: allesfilm.com

IMDB tärne: 5,5/10

Kõik hea ja halb, mis siin ilmas toimub, on kuskil kõrgemal juba varem kirja pandud. Nii kinnitab ikka ja jälle autojuht Tiago (Rogério Samora) filosoofilistes vestlustes oma bossiga (André Gomes), kui nad ühel veidral ja sürrealistlikul teekonnal läbi Portugali sõites ühest seiklusest teise satuvad.

João Botelho (sünd. 1949) lavastatud filmi stsenaarium põhineb kuulsa Prantsuse valgustusfilosoofi ja entsüklopedisti Denis Diderot’ romaanil „Fatalist Jacques ja tema isand“ (1773), kuid sündmustik on toodud tänapäeva. João Botelho on üks nimekamaid Portugali režissööre, kes on ka ise kuulunud erinevate festivalide žüriisse ja kelle filmid on võistelnud mitmetel rahvusvahelistel filmifestivalidel. Ka „Fatalist“ valiti 2005. aastal Veneetsia filmifestivali ametlikku võistlusprogrammi. /kino.ee

Tõepoolest, nagu näha. siis põhinebki 18. sajandi teosel. Minu arust on veidi humoorikas see, et film on küll rahvusvahelistel filmifestivalidel kavas olnud, aga kas see midagi ka võitnud on?! Ahjaa, filmidest, mis ma viimasel ajal olen vaadanud, on see esimene, mis jätab mulje, nagu vaataja (mina) oleks rumal. Ja režissöörid ei tohiks nii teha. Ja pidevalt oli see .. "Ooota, oota .. mis sa nüüd püüad näidata-teha?" Ei andnud midagi, ei võtnud midagi (aeg ei loe).

Minu hinne: 2/10 (visuaalse ilu ja selle eest, et see veidigi road-movie moodi oli)

28. Esquece Tudo O Que Te Disse (2002)

Allikas: zedfilmes.com

IMDB hinne: 7,1/10

Küla hambaarsti ja algaja illusionisti Messiase (António Capelo) ja tema neurootilise naise Felizbela (Custódia Galego) abielu on kreenis, kuna mõlemad osapooled kannatavad keskeakriisi all. Asjale ei aita kaasa ka nende püromaanlike kalduvustega noor sugulane Bárbara (Amélia Corôa), peretütre mässuline peigmees Pankas (Alexandre Pinto) ega ka põdura tervise, kuid visa hingega vanaisa Tobias (Fernando Taborda).

„Unusta kõik, mis ma sulle öelnud olen“ on noore Portugali režissööri António Ferreira (sünd. 1970) esimene täispikk mängufilm, mis osutus äärmiselt menukaks ka Portugali publiku seas. Karjääri filmimaailmas alustas Ferreira edukalt, 1999. aastal valminud lühifilm „Respirar (Debaixo de Água)“ (Hingamine vee all) sai kriitikute hulgas suure poolehoiu osaliseks ning pälvis hulgaliselt auhindu ka erinevatel festivalidel, osaledes sealhulgas Cannes’i filmifestivali ametlikus programmis./kino.ee

Mulle meeldis mingil imelikul kombel kõige rohkem pereema, keda ei olnud kujutatud just kõige positiivsemalt (aga samas, keda oleks?). 40+ naine, kes salongist salongi uitab, et oma mehe jaoks atraktiivne olla. Ilmselt meeldis mulle see kergelt bitch-olek(iseseisva bitchi), aga teisalt naiselik tahe meeldida. Kergelt oli käsitletud ka mustanahaliste teema, kes on leidnud oma tee Lääne-Euroopasse. Publik puhkes naerma "Ta on Slovakkiast. Ta pole venelane" - "Vahet ju ei ole" koha peal. Riggght. Samas mind kohutavalt häirisid tahmatud või tahtlikud loomakoomika stseenid. Et kui millegi muu üle naerda ei ole, siis pisikene kits ajab kindlasti muhelema ja filmi meelelahutuslik ülesanne on tagatud. Minu puhul ei tööta. Kuigi seekordne kinoskäik oli kohe kindlasti KINOSKÄIK, sest kino sai. Umbes kaheksateistkümnendal minutil otsustasid subtiitrid seisma jääda. Natukene sahmerdamist ja ootamist ning kogu filmi näidati uuesti ning subtiitrid jäid uuesti seisma. Paljud lahkusid, mis tagas meile parema vaatamisruumi. Aitäh! Subtiitriteta olek kestis umbes paar minutit, pärast seda subtiitrid jätkusid. Publik otsustas kergelt plaksutada.

Minu hinne: 6/10

27. The History Boys (2006)

Režissöör: Nicholas Hytner
(Põhineb Alan Bennetti näidendil)
IMDB tärne: 6,8/10
Treiler

According to Time ^[1], the film is better than the original play, as the transformation to film improved the 'flow and intimacy' of the production, while preserving the messages it seeks to convey. /wiki

In 1980s Britain, a group of young men at Cutlers' Grammar School all have the brains, and the will to earn the chance of getting accepted in the finest universities in the nation, Oxford and Cambridge. Despite the fine teaching by excellent professionals like Mrs Lintott in history and the intellectually enthusiastic Hector in General Studies, the Headmaster is not satisfied. He signs on the young Irwin to polish the students' style to give them the best chance. In this mix of intellectualism and creative spirit that guides a rigorous preparation regime for that ultimate educational brass ring, the lives of the randy students and the ostensibly restrained faculty intertwine that would change their lives forever. Written by Kenneth Chisholm (kchishol@rogers.com)

Mulle meeldis. See ei ole kohe kindlasti tüüpiline noortefilm, mille tegevus on paigutatud keskkooli. On olemas keskmisele noortekomöödiale omased elemendid, aga need tõlgendatakse lahti hoopis teisiti. Homoseksuaalsusest õpetajate ja õpilaste tasandil. Õpetaja-õpilase suhe - sh õpetajate usaldamine (kui tõenäoline on, et keegi siin läheb oma õpetaja juurde ja räägib talle, et ta on vist gei?). Või see, kuidas õpetajad püüavad õpilasi asjast huvituma panna ja õpetajate siiras huvi aine vastu. Mängulisus ja teatud reeglite puudumine klassiruumis. In search of ultimate knowledge. Tõdemine, et me ei tee seda kõike alati enda pärast, vaid seepärast, et teised ootavad. Silmakirjalikud 'kõrgemad isikud', kes sinusse ei usu. Ja kõik see suudeti väga veenvalt välja mängida. Filmi esimeses pooles olid mu suunurgad ülesse suunatud, filmi teises pooles poetasin ma mõne pisara.

Mrs. Lintott: And you, Rudge? How do you define history?
Rudge: Can I speak freely without being hit?
Mrs. Lintott: You have my protection.
Rudge: How do I define history? Well it's just one fucking thing after another, isn't it?

Timms: You've got crap handwriting, sir!
Tom Irwin: It's your eyesight that's bad, and we know what that's caused by.
Timms: Sir! Is that a coded reference to the mythical dangers of self-abuse?
Tom Irwin: Possibly. It might even be a joke.
Dakin: A joke, sir. Oh. Are jokes going to be a feature, sir? We need to know as it affects our mindset.

Hector: The best moments in reading are when you come across something - a thought, a feeling, a way of looking at things - which you had thought special and particular to you. And now, here it is, set down by someone else, a person you have never met, someone even who is long dead. And it is as if a hand has come out, and taken yours.

Minu hinne: 8/10

26. Cold Creek Manor (2003)

Allikas: thecia.com.au

Režissöör: Mike Figgis
Osades: Sharon Stone, Dennis Quaid, Stephen Dorff ja teised
IMDB tärne: 4,7/10
Treiler

Wanting to escape the city life for the countryside, New Yorkers Cooper Tilson(Dennis Quaid), his wife Leah(Sharon Stone)and their two children move into a dilapidated old mansion still filled with the possessions of the previous family. Turning it into their dream house soon becomes a living nightmare when the previous owner Dale shows up, and a series of terrifying incidents lead them on a search for clues to the estate's dark and lurid past. They find out Dale killed his family and threw their bodies to rot in the Devil's Throat, an old well near the property in the woods. He tries to kill them, but fails and dies. Cooper, Leah and their two kids continue to live there and move on with their lives. /wiki

Ei oskagi midagi öelda, sest see polnud absoluutselt midagi erilist. Ei olnud õudne ja ei tekitanud närvikõdi ega midagi.

Minu hinne: 2/10

25. Flatliners (1990)

Allikas: axn.co.jp

Režissöör: Joel Schumacher
Näitlejad: Julia Roberts, Kiefer Sutherland, Kevin Bacon, William Baldwin & Oliver Platt
IMDB tärne: 6,3/10
Youtube (nightmare edition)

Viis meditsiinitudengit mängivad surmaga. Neil on täpselt teada, mida teha (ja tuleb välja, et tõelisusest on asi veidi kaugel) ja kui on võimalus näha, mis tulevikus ees ootab, siis why not. Kõik, kes teispoolsuses ära käisid, võisid tunnistada seda, et nende patud, mis minevikus tehtud, kandusid koos 'elluärkamisega' pärisellu. Peaaegu kõik suutsid need patud heastada (huvitav vaid, et Baldwini mängitud tegelaskuju ei tahtnud tehtud paha heastada).

Mulle tohutult meeldis idee, millest oleks võinud arendada midagi keerukamat, aga mulle tundus, et režissöör läks lihtsamat teed pidi - miks mitte tuua reaalsusesse pisikene poiss, kelle surms Nelson süüdi oli, ja kes Nelsonit tappa püüdis. Lõpu moraal tundus ka olevat selline - ära tee teistele paha, sest sa maksad selle eest võrdväärselt ja nii edasi. Ja huvitav, kui mitu inimest tundsid pärast filmi vaatamist huvi, et kas selline asi päriselt ka võimalik on (ning unistasid isegi proovimisest)? Üks igatahes küll.

Lisainfo

Parem kui keskpärane, seega..

Minu hinne: 6/10

24. Les quatre cents coups (1959)

Režissöör: F. Truffaut
Peaosas Jean-Pierre Léaud
IMDB tärne: 8/10
Kuulus stseen

A young Parisian boy, Antoine Doinel, neglected by his derelict parents, skips school, sneaks into movies, runs away from home, steals things, and tries (disastrously) to return them. Like most kids, he gets into more trouble for things he thinks are right than for his actual trespasses. Unlike most kids, he gets whacked with the big stick. He inhabits a Paris of dingy flats, seedy arcades, abandoned factories, and workaday streets, a city that seems big and full of possibilities only to a child's eye. Written by alfiehitchie

Ma olen teinud natuke pahasti ja vaadatud varem neid filme, kus Doinel juba täiskasvanud oli. Tegelikult on täiesti reaalne, et Antoine noorus just selline oli, ja mõni Freudi austaja saaks sellisel teemal lausa uurimustöö teha. Mina tundsin peategelase osas ära Truffaut' enda. Ta ema tahtis aborti teha, poiss saadeti vanaema juurde, pärast tema surma tagasi ema juurde, probleemid koolis, trükimasina varastamine ja nii edasi.
Kui ma saaksin teha ajarännaku 50ndate aastate Pariisi ja see sama poiss mulle vastu jookseks, siis ma tunneksin kohe ära, et see ongi Jean-Pierre - näojooned on tal ikka muutumatud ja nii iseäralikud.

Antoine Doinel: I need some money for lunch, dad. Only 1,000 francs.
Julien Doinel: Therefore you hope for 500. Therefore you need 300. Here's 100.

Julien Doinel: I have no socks left around these holes.

English Teacher: Last and simple question. Where is the father?
Rene: Ze fazer...
English Teacher: No. The father.
Rene: Ze fazer.
English Teacher: No, the tip of the tongue between the teeth. As if you had a lisp. Father.
Rene: Fazer.
English Teacher: No.
Rene: But I can't, sir. Not everybody has a tongue like yours.

Psychiatrist: Your parents say you're always lying.
Antoine Doinel: Oh, I lie now and then, I suppose. Sometimes I'd tell them the truth and they still wouldn't believe me, so I prefer to lie. /IMDB

Minu hinne: 7.5/10
Väga autobiograafiline film. Ja klassika.

(!) Dans Paris (2006)

Kaunid kaadrid ja taustaks jazz

Film algab sellega, et näitleja pöördub publiku poole ja teeb sissejuhatuse

Režissöör: Christophe Honoré ("Les chansons d'amour" (hea, mul on isegi plaat:), "Ma mere")
Osades: Louis Garrel (ja ma pean mainima, et juba paar aastat on nii, et kui ma kuskil tema nime näen, siis ma seda kõike ka vaatan (nt eelmainitud filmid), ta on lihtsalt nii šenjall), Romain Duris (keda me juba tunneme Xavierina, aga kellega ma jagan kiindumust Truffauti, Jarmushi ja Korine'i vastu), Joana Preiss ("Paris, je t'aime", "Ma mere"), Guy Marchand (mäginud väga paljudes filmides), Alice Butaud ja teised.
IMDB tärne: 6,3/10
Treiler

Filmil on olemas kõik, mis peaks mind vaatama sundima - Louis, Romain, Honore, kannatav meestegelane, prantslaslik julgus & romantika & veidrused. On vaid üks häda - et prantsuse filme mõista, tuleb mõista prantsuse keelt ja kui seda ei oska, tuleb valida inglise keel, aga kui seda ka pole, siis on päris jama. Ning mul on jama. Naudingi siis ilusaid stseene ja unistan päevast, mil ma neid stseene mõistma hakkan.

Väike egolaks - ma sain aru, kuidas ühes stseenis 60ndate aastate Truffaut' filmile viidati!

22. Tideland (2005)

Režissöör: Gilliam, Terry
Näitlejad: Jodelle Ferland, Janet McTeer, Brendan Fletcher, Jennifer Tilly, Jeff Bridges
IMDB tärne: 6.7/10
Treiler

11-aastane Jeliza-Rose elab üksikus talus preerias, kaaslasteks nukupead, oravad, pikal reisil olev isa ja kummalised naabrid. Gilliam võlub ekraanile halastamatu täiskasvanute maailma, nii nagu laps võib seda näha - segunevad reaalsus ja unelmad, lapse fantaasia ühtaegu laiendab ning koondab täiskasvanutele harjumuspärast maailma, väärtustades hoopis teisi ilminguid või olendeid. See on nagu tänapäeva Ameerikasse ülekantud "Alice Imedemaal" või "Võlur Oz". Gilliami mõttelendu kannab hiilgavalt tõusev täht filmimaailmas Jodelle Ferland, kellele see on juba 36 (sic!) filmiroll.
Nö "Alice Imedemaal Ameerika 'gooti' stiilis" manab vaatajate ette lapseliku fantaasiamaailma, mida tänapäeval näeb vaid kommertsreklaamides. / 2006.poff.ee

Ma ei tea. Ei tea, kas seepärast, et ma täna maganud pole või seetõttu, et ma tõesti ei tea. Äkki päeva jooksul hakkan teadma. Tõsiasi on see, et antud filmi oma lemmikuks ei tituleeriks, aga tegu oli ikka väga veidra filmiga. Ma ei tea isegi seda, kas ma teen õigest, kui sellele "beautiful" sildiks panen. Jessas.

Nii. Vastuolusid tekitas ilmselt see, et ma ei oska seda filmi ühestki küljest hinnata. Ma võin hinnata seda "Kas ma teist korda ka vaatan?" seisukohast või "Nägemus lastest filmikunsti põhjal". Ma ei tahakski sellest teisest teemast rääkida, kuna see on üldtuntud tõde, et laste maailm on tunduvalt siiram kui täiskasvanute oma.
Kuna see on nii spetsiifiline film, siis ma tunneksin ilmselt ära, kui teistes filmides Tidelandi ideid on kasutatud (sest need ideed on nii kohatud, aga nii siirad). Võib-olla üheks häirivaks faktoriks on ideedekasutus - eksimine nn üldtunnustatud reeglite vastu (surnukehade toomine zombie- ja muumiafilmidest draamadesse) ehk surnukehade rüvetamine. Samas ma ei tunne, et rüvetamine ongi õige sõna, aga kindlasti paljud filmi vaatajad seda tunnevad. Ilu taotlemine nendes asjades, mis sugugi ilusad pole?!
Teist korda ma tõesti ei vaataks ja mitte seetõttu, et see nii halb film oleks olnud, vaid intensiivsuse pärast, mis alateadvusesse tungib.

Minu hinne: 6/10

21. Cashback (2006)

Et aeg nii aeglaselt ei mööduks, tuleb seda mitte jälgida. Koolist saati selge.

Režissöör: Sean Ellis
Näitlejad: Emilia Fox & Sean Biggerstaff
IMDB tärne: 7.5/10
Treiler

See on film, mis tekitab vaidluse teemal "Kunst või pornograafia?" No otseloomulikult ei ole otseselt tegu seda teist laadi teosega, aga ma isegi mõistan neid, kes asendavad kunstilise ilu füüsilise lihaliku iluga. Režissöörile on päris lihtne külge kleepida perverdi-silti, sest nagu inimesed ikka ütlevad .. igasse teosesse paneb tegija midagi endast. Aga võtame asja hoopis nii:

I made the film the sort of film that I thought I myself might enjoy watching. My only goal was that it be a sweet little film that might talk to the people that think or feel the same as the lead character. /Indiewire.com (intervjuu Ellisega)

Üleminekud olevikust minevikku ja vastupidi olid lahendatud äärmiselt taiplikult, ma ei olegi vist nii geniaalseid ajahüppeid näinud :)

Aga film räägib ühest noorest kunstnikust, kes läheb oma tüdrukust lahku, kuna uskus, et ei suutnud teda kunagi õnnelikuks teha. Pärast seda hakkab teda vaevama insomnia ja ellu tekib juurde kaheksa tundi. Piisav ajahulk, et lugeda läbi kõik raamatud, mis riiulis vedelevad, aga ka raamatud saavad otsa. Siis avastad end supermarketist ja pilk jääb pidama sildil, mis kutsub öövahetusse tööle. Bossiks on nagu ikka idioot, kes rõhutab, et kõige tähtsam on tiimitöö. Ilu jäädvustamise nimel (siit ka see teema, et poseeritud pildid on võltsid) hakkab kunstnik aega peatama. Aeg normaliseerub, kui ta sõrmi ragistab. Kui kuskil läheduses asuks supermarket, mis oleks lahti 24h ööpäevas, ja mu töökaaslasteks oleksid samasugused idioodid, siis läheksin ma sinna kindlasti tööle. ((Ma lugesin hiljuti, et öötöö ei pidavat naistele sobima, aga huvitav, kas nad mõtlesid selle all ka seda, et ma päeval ei maga?!)) Kindlasti on igas taolises filmis ka ilus kaastöötaja, kellesse armuda. Tüdruk oli vähemalt tore - õppis hispaania keelt ja tahtis minna Lõuna-Ameerikasse kohalikega suhtlema (ja poiss mõtles sellest, et tüdruk võtab ta kaasa ja tema siis jäädvustab nende ilusate inimeste näod).

Ja üldiselt, kas on olemas inimest, kes poleks mõelnud sellele, et mõni hetk võikski kestma jäädagi?!

Ben Willis: Once upon a time, I wanted to know what love was. You just have to see that it's wrapped in beauty and hidden away in between the seconds of your life. If you don't stop for a minute, you might miss it.

Minu hinne: 7,5/10

20. Factory Girl (2006)

Allikas: filmdeculte.com

Režissöör: George Hickenlooper
Näitlejad: Sienna Miller, Guy Pearce & etc etc
IMDB tärne: 6,2/10
Treiler

A beautiful, wealthy young party girl drops out of Radcliffe in 1965 and heads to New York to become Holly Golightly. When she meets a hungry young artist named Andy Warhol, he promises to make her the star she always wanted to be. And like a super nova she explodes on the New York scene only to find herself slowly lose grip on reality... Written by Richard Galub

60ndad on minu jaoks äärmiselt põnev periood, seega ma püüan teha enda puudumise sellel ajajärgul tasa nende aastate filme vaadates (ja nendest aastatest). Kui päris aus olla, siis Andy pakkus mulle huvi paar aastat tagasi, aga mingil perioodil tema ja tema kunst ammendus. Popkunst siiski meeldib mulle .. tehnikate ja värvide mitmekesisuse pärast. Igatahes, olen kursis ka The Factory filmidega (Anita Pallenberg ja Mick Jagger - more more more! ((mitte vanana muidugi:P)) ja kindlasti on neil omamoodi väärtus. Kas või antud hetke scene jäädvustajatena. Edie on ka huvitav ja ilus ja müstiline, aga !!!

Why should we care about Edie Sedgwick? Factory Girl, fatally, can't find a reason. Stephen Whitty.

Nii ongi. Oli ilusaid riideid ja ilusaid kõrvarõngaid ja ilusaid/koledaid inimesi. Kui tehakse filme inimestest, kes reaalsuses on eksisteerinud/eksisteerivad, siis tekivad kohe vastuolud - nt Bob Dylani advokaadid tegid lärmi Bobi tegelaskuju üle, Lou Reed nurises ka - mina isiklikult oleks vanad tegijad ka filmi võtnud (mitte ennast mängima, muidugi, aga miks mitte?!) ja filmi väärtus oleks ilmselt ka tõusnud.

Edie Sedgwick: And what would I have to do in one of your movies?
Andy Warhol: Just be yourself.
Edie Sedgwick: Well which one?

Edie Sedgwick: I went to a party once, and there was a palm reader there and when she looked at my hand, she just froze. And I said to her "I know. My lifeline is broken. I know I won't live past thirty.

It's seems like we have something in common. Põhjus, miks ma enam kellelegi oma kätt ei luba lugeda (ons selline väljend olemas veel?).

Minu hinne: 6/10 (Pearce'i välimus, John Dunn, idee)

19. If Lucy Fell (1996)

Allikas: film.onet.pl

Režissöör: Eric Schaeffer
Näitlejad: Sarah Jessica Parker & Eric Schaeffer
IMDB tärne: 4,7/10

Joe and Lucy are roommates and best friends. Lucy, whose love life is embarrassingly dull, convinces Joe, who is infatuated with a neighbor he's never met, that if they don't have stable romances within a month, they must jump off the Brooklyn Bridge. Written by Bob Amaden {rumpus@minn.net}

Ja siis tekib nende ellu uusi inimesi ja avastatakse, et illusioonid pole alati südamega seotud ning lõpuks selgub, et armastus oli kogu aeg silme all. Umbes selline film, mida vaadata, kui koos on chix & chips.

Muide, jälle R-rated .. Minu arust on tegu suhteliselt süütu filmiga.

Minu hinne: 5/10

18. Christiane F. - Wir Kinder vom Bahnhof Zoo (1981)

Alguses normaalne tsikk,

kes käib David Bowie kontserdil.



junkie

Režisöör: Uli Edel
Näitlejad: Natja Brunckhorst & others
IMDB tärne: 7.6/10
Treiler

Christiane F. (full name: Vera Christiane Felscherinow), was born in Hamburg on May 20, 1962. Her family moved to West Berlin when she was a child. Christiane is famous for her struggle with her drug addiction, especially to heroin.

When she was 12 years old, she first smoked hashish; by the time she was 14, she was a junkie and prostitute in the Bahnhof Zoo scene, an infamous group of teenaged drug-users and prostitutes (of both sexes) in Berlin. Christiane tried numerous times to overcome her addiction, but did not become totally clean until the birth of her son in 1996. As of 2006, she remains clean and lives with her son in a small city in Brandenburg.

Her story is well known in Germany because two journalists from the news magazine Stern, Kai Herrmann and Horst Rieck, ran a series of articles about her life and her addiction which eventually led to the successful book Christiane F. – Wir Kinder vom Bahnhof Zoo. The report chronicles her life from 1975 to 1978, when she was aged 12-15. The narrative of the book is in the first person, from Christiane's viewpoint, but was written down by the journalists functioning as ghostwriters.

In 1981, the story was made into a film directed by Uli Edel and produced by Bernd Eichinger and Hans Weth. Its title in Germany was Wir Kinder vom Bahnhof Zoo, and in English-speaking countries Christiane F. The screenplay was written by Herman Weigel. Christiane worked as an advisor for the film, but did not appear in it herself. David Bowie, Christiane's favorite singer at the time of the story, appears as himself. Bowie also provided much of the music in the movie, released on the 1981 soundtrack album Christiane F.

She lives today in a Brandenburg village near Berlin and has a 10 year old son (* 1996). / Wiki

Minu hinne: 7,5/10

17. Everything is Illuminated (2005)

Allikas: www.reelingreviews.com

Allikas: www.library.kr.ua

Režissöör: Liev Screiber
Näitlejad: Elijah Wood, Eugene Hutz & Boris Leskin
IMDB tärne: 7.7/10
Treiler

[as they drive by an abandoned, half-destroyed apartment building]
Jonathan: What is it?
Alex: Soviets.
Jonathan: What happened?
Alex: [pause] Independence.

Alex: Please tell me, is the Shaq also the Jew?
Jonathan: Who?
Alex: The Shaqweel O'Neal, the Los Angeles Laker.
Jonathan: Uh, no.
Alex: And Michael Jackson?
Jonathan: [Scoffs] *No*, definitely not a Jew.

Jonathan: I'm a vegetarian.
Alex: You're a what?
Jonathan: I don't eat meat.
Alex: How can you not eat meat?
Jonathan: I just don't.
Alex: [to Grandfather, in Ukranian] He says he does not eat meat.
Grandfather: [to Alex, in Ukranian] What?
Alex: No meat?
Jonathan: No meat.
Alex: Steak?
Jonathan: No...
Alex: Chickens!
Jonathan: No...
Alex: And what about the sausage?
Jonathan: No, no sausage, no meat!
Alex: [to Grandfather, in Ukranian] He says he does not eat any meat.
Grandfather: [to Alex, in Ukranian] Not even sausage?
Alex: [to Grandfather, in Ukranian] I know!
Grandfather: [to Alex, in Ukranian] What is wrong with him?
Alex: What is wrong with you?
Jonathan: Nothing, I just don't eat meat!

Ameerikas elav juut Jonathan läheb Ukrainasse, et leida üles naine, kes päästis ta vanaisa natside käest. Rongijaama tulevad vastu Alex, kes vastab ideaalselt ameeriklaste ettekujutlusele Ida-Euroopa põkist, Alexi vanaisa ja Sammy Davis Jr.Jr. Filmi algus oli veidi boratlik, aga see polnud sugugi filmi põhiteema. Samas ma ei tea, kuidas ma peaksin suhtuma tõsielul põhinevatesse filmidesse, mis Ukraina asemel on filmitud Tšehhis ja Odessa rongijaama asemel on miski muu rongijaam. Ma mõtlen alati, et kas on keerulisem korraldada asjad nii, et need ka tähelepanelikumale vaatajale silma ei torkaks? 'Ameeriklastel on ükskõik, tähtis on fiiling.' Ja siis need nüansid, mis raamatus on teisiti - nt. Alexi vanaisa oli filmis juudiks tehtud, raamatus ta juut polnud. Ja see lõpu lugu. Või päevalilled, mis pidid hoopis maisitõlvikud olema. Ma ei tea .. äkki peaks võtma filmi eraldiseisvana.. Aga ma ei suuda.
Anyhow, lõpuks ometi film, mis pisarad valla päästis ..

Minu hinne: 7.5/10

16. Paris, je t'aime (2006)

IMDB tärne: 7,5/10
Treiler

Paris, je t'aime is a 2006 film starring an ensemble cast of American, British and French movie actors. The title means "Paris, I love you". The two-hour film consists of eighteen five-minute arrondissements (twenty were planned, but two fell through). Each arrondissement is written and directed by a different person. The 21 directors include Walter Salles, Alfonso Cuarón, Tom Tykwer, Gus Van Sant, Wes Craven, Alexander Payne, Gurinder Chadha and Joel and Ethan Coen. /Wiki

Osad:

• Montmartre — režissöör Bruno Podalydès, osades Podalydès & Florence Muller
  
• Quais de Seine — režissöör Gurinder Chadha, osades Leïla Bekhti & Cyril Descours
• Le Marais — režissöör Gus Van Sant, osades Gaspard Ulliel, Elias McConnell & Marianne Faithfull
• Tuileries — režissöörid Joel and Ethan Coen, osades Steve Buscemi, Axel Kiener & Julie Bataille
• Loin du 16e — režissöörid Walter Salles & Daniela Thomas, peaosas Catalina Moreno
• Porte de Choisy — režissöör Christopher Doyle, osades Barbet Schroeder & Li Xin
• Bastille — režissöör Isabel Coixet, osades Sergio Castellitto, Miranda Richardson & Leonor Watling
• Place des Victoires — režissöör Nobuhiro Suwa, osades Juliette Binoche, Hippolyte Girardot & Willem Dafoe
• Tour Eiffel — režissöör Sylvain Chomet, osades Paul Putner & Yolande Moreau
• Parc Monceau — režissöör Alfonso Cuarón, osades Nick Nolte & Ludivine Sagnier
• Quartier des Enfants Rouges — režissöör Olivier Assayas, osades Maggie Gyllenhaal & Lionel Dray
• Place des fêtes — režissöör Oliver Schmitz, osades Aïssa Maïga & Seydou Boro
• Pigalle — režissöör Richard LaGravenese, osades Bob Hoskins & Fanny Ardant
• Quartier de la Madeleine — režissöör Vincenzo Natali, osades Elijah Wood & Olga Kurylenko
• Père-Lachaise — režissöör Wes Craven, osades Emily Mortimer, Rufus Sewell & Alexander Payne
• Faubourg Saint-Denis - režissöör Tom Tykwer, osades Melchior Beslon & Natalie Portman
• Quartier Latin - režissöörid Gérard Depardieu & Frédéric Auburtin, osades Ben Gazzara, Rowlands & Depardieu
• 14e arrondissement - režissöör Alexander Payne, peaosas Margo Martindale /Wiki

Punasega on need, mis mulle eriti meeldisid.

Üksikud mehed ja naised, keda võib tänavalt leida. Noored, kes üritavad skoorida, aga keegi ei võta vedu. Moslemitüdruk ja poiss, kes võib öelda, et 'ta pole selline nagu ta sõbrad'. Ilus poiss, kes räägib prantsuse keelt inimesega, kes prantsuse keelt ei mõista. 'Meeldib sulle jazz?' 'Usud hingekaaslastesse?' 'Sulle Kurt Cobain meeldib?'. Metroo ja Steve Buscemi. Armas pisike poiss - 'Ära inimestele näkku lase (tatikuule!) - see pole ilus!' Tüdruk ja kaks beebit. Mees ja soengud ja Amelie teisik. Kohvikutemaatika & naine & armuke & leukeemia & red trench coat. Kauboid ja naine, kelle poeg suri. Jean-Claude - järjekordne imearmas poisslaps, kelle vanemad kohtusid vanglas ja on miimid. Suuur ranits. Mees & naine ja isa & tütar. Paarty & narkoärikad & näitlejad. Mustanahalised & uni & reaalsus & kohv. Vampiiridega klipp, mis mulle alguses üldse ei meeldinud, aga mille lõpp oli äärmiselt koomiliselt traagiline. Oscar Wilde & üks ilusamaid surnuaedu & OSCAR WILDE irl. Natalie Portman & pime mees. Gerard. Jube prantsuse keel & i luv luv luv. Niisama kaootiline.

Kogu see supp meeldis mulle väga.

Minu hinne: 9,5/10

15. The Simpsons Movie (2007)

Allikas: celebrity-gossip.net

IMDB tärne: 8,2/10
Treiler

Homer adopts a pig who's run away from Krusty Burger after Krusty tried to have him slaughtered, naming the pig "Spider Pig." At the same time, the lake is protected after the audience sink the barge Green Day are on with garbage after they mention the environment. Meanwhile, Spider Pig's waste has filled up a silo in just 2 days, apparently with Homer's help. Homer can't get to the dump quickly so dumps the silo in the lake, polluting it. Russ Cargill, the villainous boss of the EPA, gives Arnold Schwarzenegger 5 options, forcing him to choose 4 (which is, unfortunately, to destroy Springfield) and putting a dome over Springfield to prevent evacuation. Homer, however, has escaped, along with his family. Can he stop the evil Cargill from annihilating his home town, and his family, who have been forced to return to Springfield? Written by movieguy3

- Lisa saab boyfriendi
- spiderpig
- An Inconvienent Truthi mocking
- "I am elected to lead, not to read."
- "Knowing something is overrated."
- Homeri psühhedeelne "tõenägemise" trip

Samas ei meeldi mulle sellised maailmapäästmise (jah, Springfield ei võrdu maailm, aga aaaaga) stsenaariumid ja isegi siis, kui on tegu Simpsonitega. Samuti puudus üks mu lemmikuid - Apu. Aga ma mõistan filmi edu ja

Minu hinne: 6/10

14. Before Sunset (2004)

Režissöör: Richard Linklater
Osades: Julie Delpy & Ethan Hawke
IMDB tärne: 8,1/10
Treiler

A sequel to the 1995 film "Before Sunrise". Jesse (Ethan Hawke) and Celine (Julie Delpy) meet 9 years after their initial meeting. They've changed--originally they were in their 20s and full of idealism. Now they're in their 30s--and their lives have changed in ways they didn't predict. Like the first movie they walk around Paris this time and talk about love, life, reality, what might have been--and it's all fascinating. Like the first film this is basically a character study and (like the first) just incredible. It's like catching up with old friends after 9 years apart! They've aged a lot--Hawke looks TERRIBLE but Delpy looks OK--and life has thrown both a few hard knocks but hearing how they survived and what they went through is just incredible. This is NOT for everybody (four people walked out when I went to see it) but, for people who can deal with nonstop talk for 80 minutes it is just great. Every single line rings true and is delivered full force by Hawke and Delpy. The acting varies--Hawke is good (but he smiles WAY too much)--Delpy is just superb all the way through. This is easily one of the best films of 2004. Highly recommended./ IMDB

Jah! Kiidame heaks, väga heaks! Ja ma ei oska isegi öelda, kumb osa rohkem meeldis, sest mõlemad olid väga head. Eriti meeldisid mulle mängulised algused ja lõpud. Jaaaa!

Minu hinne: 9/10

13. Before Sunrise (1995)

Režisööriks Richard Linklater ("Dazed & Confused")
Näitlejad: Julie Delpy & Ethan Hawke
IMDB tärne: 7,9/10
Treiler

Kõigepealt peaks alustama sellest, et Julie Delpy on ühe filmi režissöör (ja näitleja ja midaiganes), mida meie väga näha tahame - see film on "2 Days in Paris" (Youtube!!!). Seal mängib ka Daniel Brühl, kes on üks tohutult andekas nooormees ja noh, ta on üks neist meesnäitlejatest, kellega ma abielluda võiks. Aga aitab plämast, sest ma tahtsin öelda, et Julie on üks paganama tore inimene (ja mitte seepärast, et ta Godardiga koostööd on teinud, vaid muidu ka).
"Before Sunrise" on aga seesugune film, mida kõik on näinud ja mulle soovitanud, aga mina pole vaadanud, sest oletasin, et tegu on järjekordse imala Hollywoodi armastuslooga. It's not.

Kuna sellel nädalal ilmus mu ukse taha üks noormees, kelle seljakoti sisse mahtus mitu-mitu filmi ja veel lisakingipakk M-lt, mis sisaldas rohkelt frantsuse maiuspalasid (minu lemmiknäitlejatega!!!), siis me lihtsalt alustasime kõige vaatamist. Uudistasin mina siis filmide kaasi ja jõudsin järeldusele, et Before Sunrise'i jaoks ideaalsemad kaaslast polegi.

The movie starts with Jesse meeting Celine on a train to Paris. They strike a conversation in the train. Jesse is going to Vienna whereas Celine is on her way to Paris after visiting her grandmother.

When they reach Vienna, Jesse asks Celine to accompany him in Vienna. Jesse convinces Celine by saying that after 10 or 20 years down the road, she might not be happy with her marriage and might wonder how it would have been if she had picked another guy, and this is a chance to realize that he himself is not that different from the rest. In his words, he is "the same boring unmotivated guy." Jesse has to catch a flight early in the morning and doesn't have enough money to rent a room for the night, so they decide to roam around in Vienna. They exchange some peculiar observations on life and love in general.

Sometime through the night they click romantically and end up sleeping together in the park. The movie ends the next day at the train station, where the two agree to meet together at the same place in six months. /Wiki

Ja me vaatasime ja muhelesime ja punastasime ja tunnistasime, et see on nii reaalne, natukene naiivne (aga mitte rohkem naiivne kui elu ise) ja nii romantiline ja nii ilus. Ja see stseen tänavaluuletajaga meeldis mulle väga (sest selle tänavaluuletaja oleks meeldis mulle) ja see klubistseen oli meie klubistseen ja J-le meeldis see (Youtube!!!) stseen. Enne J lemmikut näidati muid kohvikus viibivaid inimgruppe ja kõige huvitavam oli see, kuidas kaks meest Dubrovnikust rääkisid:

Man on left: Juergen...Dubrovnik.
Man on right: Das ist egal, das ist egal. Das ist Urlaubszeit.
Man on left: Ich bin verliebt in Dubrovnik.
Man right: Wunderbar, jetz' kann's hingehen un' siehst 'ne zerstoerte Stadt. Spiel aus.

Ning kui film lõppes, küsis J, et kas mind häiris ka sama asi, mis teda ja tuleb välja, et nii see oligi - Ethan Hawke!! Julie oli nii õhuline (kui inimese kohta saab nii öelda) ja vaba, aga Ethan jällegi nii ameerikalikult pinnapealne ja tema tobe irve .. Sellegipoolest, äärmiselt hea film ja õnneks on meil järg ka olemas :)

Viimasel ajal on mulle inspiratsiooni pakkunud kahe mehega koos elamine. Õde on nagunii ära, seega on mul siin isa ja Külaline. Imelikult kombel see kõik toimib, ehk seetõttu, et iss on J-d varem ka näinud ja kostitanud ja nii edasi. Ning kui ma ignoreeriksin seda, et J räägib ingliskeelt ja iss otseloomulikult eesti keelt, suudaksin ma peaaegu kujutada, et oleme Pariisis. Miks? - Seesama köögimiljöö (niiöelda). Kuna mina tahan hommikuti kaua magada, siis lastakse mul kaua magada, aga iss tõuseb vara ja J vajub temaga samal ajal kööki. Nad ei saa üksteisest ilmselt sõnakestki aru, aga nad suhtlevad. Ja ega minagi siis magada saa .. Kuulan ja imestan ja muhelen ; )
Samas . . .

Minu hinne: 9/10

12. A Walk to Remember (2002)

Režisöör: Adam Shankman
Osades Mandy Moore & Shane West
IMDB tärne: 6,9/10
Treiler

Romantiline komöödia (draama?!) kenast kuid julmast koolitüdrukute lemmikpoisist. Otse loomulikult ei pööra kuum kutt Landon Carter tagasihoidlikule, õppimisele pühendunud Jamiele mingit tähelepanu. Kui noormees järjekordse koerustükiga vahele jääb, määratakse talle karistuseks osalemine koolis lavastatavas näidendis. Nüüd läheb Carteril vaja klassi parima õpilase abi. Jamie lubab poissi aidata, kuid ainult tingimusel, kui too lubab, et ei armu temasse. Enesekindel noormees lubab seda kõike pikemalt mõtlemata, kuid on peagi sunnitud tõdema, et tal on oma lubadust väga raske täita.../Kava.ee

Ma tean, et ma olen rikutud inimene, aga tegu on ju nn "turvalise" filmiga. St on olemas kaks vastandlikku noort, nendevaheline armastuslugu, konservatiivsed vanemad, haigus, surm, everlasting love. Siiski-siiski, surmastseenidest libiseti kenasti üle - kudos selle eest.

Minu hinne: 5/10

11. Hostel 2 (2007)

Režissöör: Eli Roth
Osades: Lauren German, Roger Bart (Meeleheitel koduperenaised, wee!) etc etc
IMDB tärne: 5,6/10
Treiler

Erinev selle poolest, et ohver liitus selle klubiga, muidu sama, mis eelmine osa. Hirmus jällegi polnud.

Three female college students take a detour from their partying, enticed by a beautiful European woman who promises seclusion, safety and maybe even romance. What they get is a living hell where they are sold to the highest bidder who's fondest wish is to kill them slowly. Hostel 2 also follows 2 American men who, on the flip side of the coin, are willing to pay to join an exclusive club where a life will end at their hands...any way they like. It's a story of human monsters and the almighty dollar as only Eli Roth could tell it. Written by Paul Nomad of Dreadcentral.com

Keegi ütles, et Hostel on mõeldud naistele ja Hostel 2 meestele. Väga armas Eli Roth'ist, et ta mõlemale soole mõtleb, ometi .. ma ei võta teda ikkagi tõsiselt.

Minu hinne: 4/10

10. Destination: Infestation (2007)

Režisöör: George Mendeluk
Osades Jessalyn Gilsig, Antonio Sabato Jr.
IMDB tärne: 3,3/10

While on a flight home from Columbia, the plane that Dr. Carrie Ross and her daughter are on, is attacked by bullet ants- whose sting is the most painful and deadliest on the planet. Joining forces with air marshal Ethan Hart, Dr. Ross, an entomologist, tries desperately to save the flight from disaster. In the end, their struggle brings them closer together and offers the couple hope for the future. Written by George Mendeluk

Et lennukisse võib juukselakke võtta?
Et keegi pole paanikas, kuigi pardal on laip ja inimesi on rünnatud?
Et elud on ohus ja on veel aega kurameerimiseks? (heh)

Minu hinne: 2/10

9. Jesus Camp (2006)

Režisöörid: Rachel Grady & Heidi Ewing
IMDB tärne: 7,6/10
Treiler

JESUS CAMP, directed by Heidi Ewing and Rachel Grady, directors of the critically acclaimed The Boys of Baraka, follows Levi, Rachael, and Tory to Pastor Becky Fischer's "Kids on Fire" summer camp in Devil's Lake, North Dakota, where kids as young as 6 years-old are taught to become dedicated Christian soldiers in "God's army." The film follows these children at camp as they hone their "prophetic gifts" and are schooled in how to "take back America for Christ." The film is a first-ever look into an intense training ground that recruits born-again Christian children to become an active part of America's political future.

Filmis polnud otseselt Michael Moore'i sarnast tegelaskuju, vaid projektil lasti ise kulgeda. Ometi süüdistatakse filmitegijaid liigses subjektiivsuses või teinekord jällegi objektiivsuses - ühtset loogikat polegi. Ning alati annab süüdistada neid kuramuse liberaale, kes traditsioone hävitavad ning aborte & homoseksuaalseid suhteid heaks kiidavad. Kuigi ma olen kindel, et mitte kõik evangelistid, ei käitu sarnaselt, tekitab hirmu see, et k ü l l a l t k i paljud käituvad. Ja kui küsida minu käest, kas tegu oli ajupesuga, siis vastus oleks jaatav.

Laste 'vaimne teejuht' lausus sellised sõnad:

"I can go into a playground of kids that don't know anything about Christianity, lead them to the Lord in a matter of, just no time at all, and just moments later they can be seeing visions and hearing the voice of God, because they're so open. They are so usable in Christianity."

Ja mina, kuram, kardan selliseid inimesi, sest minu jaoks on nad vaimselt ebastabiilsed.

Või see, kui väike tüdruk ütleb midagi sellist:

There are certain churches, they're called "dead churches," and the people there, they sit there, like this [blank stare monotone] "We worship you God, we worship you God."... The churches that God likes to go to, are churches where they're jumping up and down, shouting his name, and just praising him, they're not acting - they're not quiet [pious frown monotone] "We worship you... ," they're [exhuberant jumping] "Hallelujah God!" And depending on how they invite him, he'll be there, or not.

Kokkuvõttes kritiseerib see tüdruk niiöelda vaikset ja omaette uskumist - sest nii jumal ei kuule - ja tema arust ainuke viis jumalaga suhtlemiseks on käed-püsti-taeva-poole.

Ja siis esines ühe poisi ema väga rumalate sõnavõttudega:

We believe that there's two kinds of people in this world: people who love Jesus and people who don't.
Did you get to the part yet where they say that science hasn't proven anything? (poisi koolitükkide kohta siis)

Enne laagrit käisid eee .. usukuulutajad läbi terve hoone ja palusid jumalat, et kõik ikka töötaks.

"Bless the PowerPoint and microphones. We know what Satan does at meeting like this. I rebuke you Satan!"

Child 1: Mom, dosn't he look a bit like Harry Potter?
Mom: Yes
Child 2: I can't watch it...Because it has Witch Craft.
Child 3: *talks while smiling* Well, my mom dosn't want me to watch any of the movies because they have witch craft but I watch it at my dads!
Child 4: *Gives a scared look*
Child 5: *Rolls his eyes left & right*

Ning mulle meenutasid need lapsed, kes filmis hüsteeriliselt nutsid, zombisid. Ja nii ongi.
Ning mind jätkuvalt häirib see, kuidas padukristlased Bushi tegusid õigustavad (et sõda on tegelikult ok ja süütud inimesed saavad surma yada-yada) ja tegelikult see ka, kuidas nad pidevalt rõhutavad, et 'meie rahvus' tuleb päästa ja viitavad seejuures ainult endile. Et .. the whole world is phuckedup, why don't you want to save them? Silmakirjalikkus.

Film ajas trotsi täis.

Minu hinne: 7/10