Allikas: www.karlstorkino.de/Ühel öösel põgeneb kabuhirmus Pilar (Laia Marull) oma pojaga kodunt, unustades jalga toasussid ja püüdes end lahti rebida elust vägivaldse abikaasa Antonio (Luis Tosar) kõrval. Talutud vaimne ja füüsiline vägivald ei ole aga pannud Pilari unustama armastust mehe vastu ning uskudes Antonio lubadusi end parandada, otsustab ta oma õe Ana (Candela Peña) meelehärmiks koju tagasi pöörduda…Ma ei taha kõlada nagu miski menist või keegi seesugune, aga selle filmi puhul sai kohe aru, et tegu on naisrežisööriga. Ja ma ei hakkagi sellest rääkima, et naised jätkuvalt roosilisse tulevikku ja inimprogressi usuvad. Ja ma ei hakka rääkima sellest, et nad ennast kaltsuks peavad. Ja ma ei hakka rääkima sellest, et see naine võib-olla läheks ikkagi tagasi mehe juurde. Ja ma ei hakka rääkima sellest, et film oleks võinud lühem olla, aga ma mõistan seda, et äkki tahtis Bollaini, et vaataja olukorda sisse elaks. Üks selline äärmiselt intensiivne stseen oli ka, mis kindlasti kuuluks kuskile "Vaimse terrori praktiseerimine filmikunstis" TOP100 hulka. Ning ma vihkan seda, kuidas ma vaatan igat filmi selle - kuidas mina oleksin teinud - pilguga. Mõttearengule toob see kindlasti kasu, aga meelelahutuslik külg jääb puudu.
„Võta mu silmad“ on näitlejanna ja režissööri Icíar Bollaíni (sünd. 1967) kolmas film, mis tegi temast teise naise Hispaanias, kes on võitnud parima režissööri Goya. Kuigi Bollaíni karjäär režissöörina on veel üpris lühike, on ta oma teravaid sotsiaalseid probleeme käsitlevate filmidega pälvinud paljude kriitikute poolehoiu ning jätnud oma jälje Hispaania kinoajalikku. „Võta mu silmad“ võitis kokku koguni seitse Goya auhinda, sealhulgas parima filmi ja näitlejatööde eest. Film käsitleb perevägivalla tundlikku teemat, millele ka Hispaania avalikkus viimastel aastatel aina rohkem tähelepanu on pööranud. /kino.ee
Minu hinne: 6/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar