29. O Fatalista (2005)

Allikas: allesfilm.com

IMDB tärne: 5,5/10

Kõik hea ja halb, mis siin ilmas toimub, on kuskil kõrgemal juba varem kirja pandud. Nii kinnitab ikka ja jälle autojuht Tiago (Rogério Samora) filosoofilistes vestlustes oma bossiga (André Gomes), kui nad ühel veidral ja sürrealistlikul teekonnal läbi Portugali sõites ühest seiklusest teise satuvad.

João Botelho (sünd. 1949) lavastatud filmi stsenaarium põhineb kuulsa Prantsuse valgustusfilosoofi ja entsüklopedisti Denis Diderot’ romaanil „Fatalist Jacques ja tema isand“ (1773), kuid sündmustik on toodud tänapäeva. João Botelho on üks nimekamaid Portugali režissööre, kes on ka ise kuulunud erinevate festivalide žüriisse ja kelle filmid on võistelnud mitmetel rahvusvahelistel filmifestivalidel. Ka „Fatalist“ valiti 2005. aastal Veneetsia filmifestivali ametlikku võistlusprogrammi. /kino.ee

Tõepoolest, nagu näha. siis põhinebki 18. sajandi teosel. Minu arust on veidi humoorikas see, et film on küll rahvusvahelistel filmifestivalidel kavas olnud, aga kas see midagi ka võitnud on?! Ahjaa, filmidest, mis ma viimasel ajal olen vaadanud, on see esimene, mis jätab mulje, nagu vaataja (mina) oleks rumal. Ja režissöörid ei tohiks nii teha. Ja pidevalt oli see .. "Ooota, oota .. mis sa nüüd püüad näidata-teha?" Ei andnud midagi, ei võtnud midagi (aeg ei loe).

Minu hinne: 2/10 (visuaalse ilu ja selle eest, et see veidigi road-movie moodi oli)

28. Esquece Tudo O Que Te Disse (2002)

Allikas: zedfilmes.com

IMDB hinne: 7,1/10

Küla hambaarsti ja algaja illusionisti Messiase (António Capelo) ja tema neurootilise naise Felizbela (Custódia Galego) abielu on kreenis, kuna mõlemad osapooled kannatavad keskeakriisi all. Asjale ei aita kaasa ka nende püromaanlike kalduvustega noor sugulane Bárbara (Amélia Corôa), peretütre mässuline peigmees Pankas (Alexandre Pinto) ega ka põdura tervise, kuid visa hingega vanaisa Tobias (Fernando Taborda).

„Unusta kõik, mis ma sulle öelnud olen“ on noore Portugali režissööri António Ferreira (sünd. 1970) esimene täispikk mängufilm, mis osutus äärmiselt menukaks ka Portugali publiku seas. Karjääri filmimaailmas alustas Ferreira edukalt, 1999. aastal valminud lühifilm „Respirar (Debaixo de Água)“ (Hingamine vee all) sai kriitikute hulgas suure poolehoiu osaliseks ning pälvis hulgaliselt auhindu ka erinevatel festivalidel, osaledes sealhulgas Cannes’i filmifestivali ametlikus programmis./kino.ee

Mulle meeldis mingil imelikul kombel kõige rohkem pereema, keda ei olnud kujutatud just kõige positiivsemalt (aga samas, keda oleks?). 40+ naine, kes salongist salongi uitab, et oma mehe jaoks atraktiivne olla. Ilmselt meeldis mulle see kergelt bitch-olek(iseseisva bitchi), aga teisalt naiselik tahe meeldida. Kergelt oli käsitletud ka mustanahaliste teema, kes on leidnud oma tee Lääne-Euroopasse. Publik puhkes naerma "Ta on Slovakkiast. Ta pole venelane" - "Vahet ju ei ole" koha peal. Riggght. Samas mind kohutavalt häirisid tahmatud või tahtlikud loomakoomika stseenid. Et kui millegi muu üle naerda ei ole, siis pisikene kits ajab kindlasti muhelema ja filmi meelelahutuslik ülesanne on tagatud. Minu puhul ei tööta. Kuigi seekordne kinoskäik oli kohe kindlasti KINOSKÄIK, sest kino sai. Umbes kaheksateistkümnendal minutil otsustasid subtiitrid seisma jääda. Natukene sahmerdamist ja ootamist ning kogu filmi näidati uuesti ning subtiitrid jäid uuesti seisma. Paljud lahkusid, mis tagas meile parema vaatamisruumi. Aitäh! Subtiitriteta olek kestis umbes paar minutit, pärast seda subtiitrid jätkusid. Publik otsustas kergelt plaksutada.

Minu hinne: 6/10