71. The Bounty (1984)

Allikas: www.arnadal.no

Režissöör: Roger Donaldson
Osades: Mel Gibson, Anthony Hopkins ja teised
IMDB tärne: 6,8/10

Saab jälle tegeleda filmidega, mis omavahel seotud. Selle aasta sees näidati ühelt telekanalilt dokumentaali Pitcairni saarest, kus probleeme noorte ahistamisega meeste poolt. Sealt tuli välja ka lüli, et tegelikult on kõik saarte elanikud omavahel suguliselt seotud. Seisnes ka otsene vastuolu - kas karistada neid Briti või kohalike seaduste järgi. "The Bounty" on eelugu, miks nii läks.

Fletcher Christian (Gibson) võttis mässuga William Bligh (Hopkins) laeva üle. Tema juhtimisel jõudsid mässulised 1790. aastal Pitcairni saarele. Nad põletasid laeva, et keegi neid üles ei leiaks. Tänapäeval elavadki saarel inimesed, kes on laevalt pärit inimeste järeltulijad. Ma isegi veendusid selles, kui saare kohta käivat materjali uurisin. Seal on Christianid ja Youngid.

Huvitava faktina toon välja, et Fletcheri poja nimi oli Thursday October Christian. Tollel ka poeg sellise nimega. Ning viimasel omakorda poeg sama nimega. See viimane poeg murdis kahjuks lüli, sest päris huvitav oleks, kui see tänapäevagi oleks kandunud. Thursday October XX jne. Esimese Thursday Octoberi (ehk Fletcheri poja) maja oli ka 2004. aastani saare vanim, kuid see lammutati termiitide tõttu.

Teema on nii huvitav minu jaoks, et lähen homme raamatukokku raamatuid selle kohta otsima. Eelduseks muidugi see, et neid on ikka tõlgitud.

Minu hinne: 6,5/10

70. The Corporation (2003)

Režissöörid: Mark Achbar & Jennifer Abbott
IMDB tärne: 8,3/10

69. This Film Is Not Yet Rated (2006)

Režissöör sai kõne MPAAst, talle teatati, et selle filmi "hinne" on NC-17

Režissöör: Kirby Dirk
IMDB tärne: 7,7/10

MPAA on oma idiootse hindamissüsteemi pärast mulle pidevalt pinnuks silmas olnud. Kui paljud filmid, mida me heaks/halvaks peame, tegelikult väärivad sellist tiitlit? Režisöör teeb filmi, sest ta tahab vaatajatele midagi öelda (reeglina). Et oma eesmärki täita, peab ta filmist eemaldama stseenid, mis MPAAle ei sobi. Kas independent film on ikka piisavalt independent?

Filme hindavad "sõltumatud lapsevanemad", kelle nimesid ei avaldata. Kirby palkab detektiivi, kelle abiga jõutakse jälile, kes need inimesed on. Kas laps võib filmi vaadata või ei, pole psühholoogide otsustada, vaid põhiharidusega tüübi otsus.

Huvitav oli teada saada, et NC-17 reitingu saavad 4x enam intiimstseenidega filmid kui vägivallafilmid. Soositakse pigem tulistamisi ja tapmisi kui armastust. Ja mina veel imestan, miks tulevad telekast iga päev "põnevusmärulid", mis erinevad üksteisest vaid vere hulga poolest. Lisaks ka see fakt, et gei-temaatikaga filmid saavad tõenäolisemalt ka krõbedama hinnangu. Kui vägivallafilmis on näidatud reaalselt vägivalla tulemust, saab see ka NC-17-ga hinnatud. "Boys Don't Cry" hinnati NC-17-ga (hiljem parandatud versioon R-ga), "American Pie" R-ga. Dokumentaal sõduritest sai MPAAlt kriitikat roppuste kasutamise pärast. "You can't rate reality" nagu üks onu filmis ütles. Wikist saab ka ülevaate sellest, kui paljusid filme on "lõigutud" ning seejärel ümberhinnatud.

Huvitavat vaatamist igatahes on. Teadmisi saab ka.

Ahjaa, detektiiviks on naine (!), kelle abiliseks on tema enda tütar.

Minu hinne: 8/10

68. Große Mädchen weinen nicht (2002)

Vasakul David Winter

Peategelased

Paremal David

Jälle paremal

Režissöör: Maria von Heland
Osades: Anna Maria Mühe ("Was nützt die Liebe in Gedanken"), Karoline Herfurth ("Crazy"), David Winter ("Engel & Joe") ja teised.
IMDB tärne: 7,1/10

Muide, David Winter on minu another-celebrity-crush-from-Germany. Kaudselt olen ma temast rääkinud ka siin.

Filmi sisu on umbes selline: On kaks tüdrukut, kes käivad pidutsemas. Üks neist on pärit musterperekonnast, teisel juhul on tegu vanematega, kes pidevalt tülitsevad, aga lahku ei lähe. Järjekordsel peol näeb musterperekonnast pärit tüdruk oma isa, kes suudles oma kunagist töökaaslast. Kuna tüdruk teadis, kus naine elas, otsustas ta kätte maksta. Esiteks kriimustas ta naise auto ära, teiseks täitis tema korteri välisukse võtmeaugu Superattack'iga ning sellest veel ei piisanud .. Ta haaras mängu ka selle naise tütre.

Keskmine noortekomöödia David Winteriga.

Minu hinne: 6,5/10

67. 1408 (2007)

Režissöör: Mikael Håfström ("Ondskan")
Osades: John Cusack ja teised
IMDB tärne: 7,4/10

Põhineb Stephen Kingi novellil. Mees, keda mängis ilmselgelt Cusack, kirjutab raamatuid kohtadest, kus kummitab. Selle viimase sõna võib ka jutumärkidesse panna. Selle tõttu on ta ka kõige skeptilisem inimene ning hotell Dolphini tuba numbriga 1408 (ristsumma 13) on tema uus uurimisobjekt. Järgneb vaimne ja füüsiline terror.

Osade filmide puhul ma viitsin metafoore ja sõnumeid otsida, seekord mitte. Need müürid, vanad sündmused, mis ei lase edasi elada, lunastamine ja nii edasi .. Vähemalt oli filmis Johann Urb, keda polnud küll palju näha. Monk tegutses ka.

Minu hinne: 5,5/10

66. Peep Show (2005-2007) - seasons 3-4

Režissöörid: Tristram Shapeero ja Jeremy Wooding
Osades: Robert Webb, David Mitchell, Olivia Colman, Matt King, Sophie Winkleman ja teised
IMDB tärne: 9,6/10

On inimesi nagu mina, need inimesed teevad endale kaks võileiba, hammustavad ühe suutäie ühest, teise suutäie teisest võileivast. Need inimesed on ka potentsiaalselt kõige paremad töötajad, aga paraku nad magavad oma tööintervjuu maha.

Vot, selle seriaali puhul ongi nii, et Mark'i ja Jeremy näol on esindatud minu kaks külge. Üks on selline, mis mõtleb, et oikuramus, ma ei tee seda ja teine on selline, mis ütleb, et c'mon, mis ikka juhtuda võib. Ja ausõna, loogikale pole siin kohta, miks ma just "Peep Show" vaatamist viimastest hooaegadest alustasin. Lähiajal vaatan ka esimesed kaks ära. Mulle meeletult meeldib, kui seriaalitegelased nt Pete Doherty't mainivad või päevakajalistest asjadest räägivad.

Ja kaameratöö! Geniaalne, ausalt! Kõik näitlevad vaatavad sulle otsa, nii et sa võib üle lugeda nende hammaste arvu ning tunned end osana sellest kõigest. Ka suudluste osa on väga huvitavalt lahendatud. Pluss erinevalt väga paljudest seriaalidest, käivad nemad isegi poes.

Ma vahepeal mõtlen, miks mõned seriaalid kestavad igavesti ("Kodus ja võõrsil", "Vaprad ja ilusad"), aga mille sisuga kursis olemiseks piisab telekava lugemisest, kui minu lemmikseriaalid kestavad vaid paar hooaega. Prrr... Õnneks plaanitakse välja tulla ka viienda hooajaga.

Lisaks on Jeremy t-särgid sama huvitavad, kui SATCi tsikkide riided.

Minu hinne: 10/10

65. 2 Days in Paris (2007)

Marion noorena

Kiisu nimega Jean-Luc

prantsuse perekond + ameeriklane

Ma tahaks ka kiirsöögikohas Danieli kohata

Ka siis, kui ta on maniakaalne taimetoitlane

Režissöör: Julie Delpy
Osades: Julie Delpy, Adam Goldberg, Daniel Brühl ja teised
IMDB tärne: 7,2/10
Treiler

See on meeletult hea tunne, kui sa saad näha või kuulata midagi sellist, mida oled pikemat aega ihaldanud. Ma ei pettunud, kuigi mul oli üsna kahju, et paljud naljad tiiseritest ja treileritest juba nähtud (ma ei kannata ju..).
Midagi enamat kui "sweet little movie", witty ("nutikas" eesti keeles?) dialoog ja ülivahvad Marioni vanemad (reaalselt ka Julie isa ja ema).
Naeratus ei jõudnud ära vajuda, sest pidevalt tuli uus stseen, mis muhelema ajas : )

Daniel Brühli on küll märkimisväärselt vähe, aga tema tegelaskuju on üsna huvitav vaheldus rollidele, mida Daniel on varem mänginud.

Muide, prantslased virisevad, et Julie Delpy on liiga amerikaniseerunud ja toetub klišeedele - klišeesid on, aga need on pigem sellised toredad klišeed, mille olemasolus me tahame veenduda. Kuid nende klišeede kõrval on ka palju geniaalseid lahendusi, ausalt.

C'est superbe!

Soundtrack on ka hea, kuigi IMDB lehel pole veel ühtegi filmis olnud laulu kirjas. Kummitab .. nüüb peab jälle ootama või?
--------
Edit: Siin on soundtrack olemas

Minu hinne: 8/10

64. Berlin Is in Germany (2001)

Režissöör: Hannes Stöhr
Osades: Jörg Schüttauf, Julia Jäger ja teised
IMDB tärne: 7,6/10

Martinil oli plaan kaheksakümnendate lõpus Lääne-Saksamaale põgeneda, mis luhtus, kui ta naaber plaanist teada sai. Martis lükkas tegelast, mille tagajärjel sageli millegi otsa kukutakse ja loomulikult ka surrakse. Tulemus: 11 aastat vangis. Kui ta vangist välja sai, püüdis ta kohaneda muutunud ümbrusega ja inimestega. Filmi lõpus on peategelane jälle vanglas ja viimased minutid olid tegelikult päris head, eriti kui olla veendunud, et kõik on vaid enda heaolust huvitatud.

Minu arust ei olnudki väga juttu sellisest välisest kohanemisest, vaid inimese seesmisest kohanematusest. Martin oli väljas toimuvaga kursis vaid teleka kaudu, tundus, et telekas oligi ainus tema elus "see, mis jääb". Lisas kohatut veidrust. Rääkimata siis suitsust, mille ta suhu paneb, aga ei suitseta.
Veidi üksindust, tuimust, masendust, aga mitte suures koguses.

Tahan jätkuvalt enamat.

Minu hinne: 6,5/10

63. Shaun of the Dead (2004)

Valivad õigeid plaate, mida relvana kasutada

Tõhusamad vahendid

Režissöör: Edgar Wright
Osades: Simon Pegg, Kate Ashfield, Nick Frost, Lucy Davis, Dylan Moran, Nicola Cunningham ja teised
IMDB tärne: 8/10

No mis näoga vaadata filmi, kui väga paljud osatäitjad on niivõrd tuttavad näod, et tunneks lausa tänaval ära?! Täiesti veider on see, et öösel vaatasin täiesti kogemata seriaali "Spaced", mis on väga otseselt seotud "Shaun of the Dead'iga."
Aga need nimed .. Simon Pegg ("Spaced", "Big Train"), Nick Frost ("Spaced"), Lucy Davis ("The Office"), Dylan Moran ("Black Books") ja nii edasi. Jeerum, jeerum. Ma ei hakkagi seda mainima, et paljud neist näitlejatest on mänginud pisemaid rolle teistes briti komöödiates.

Võtame zombie'd, head briti näitlejad ja vürtsitame kõike huumoriga .. Kokku saame Stephen Kingi arust kultusfilmi.

Minu hinne: 7/10

62. Die Weisse Massai (2005)

Valge masai

Päris masai

Režissöör: Hermine Huntgeburth
Osades: Nina Ross, Jacky Ido ja teised
IMDB tärne: 6,5/10

Põhineb Corinne Hofmanni romaanil. Mulle on see raamat miskipärast hästi meelde jäänud. Mitte väga seepärast, et see niivõrd suurepärane teos oleks, vaid oma kerge loetavuse ja kultuuride kokkupõrke kajastamise pärast. Prantslased Ameerikas, Ameeriklased Ida-Euroopas - you name it, I read it. Tundub niivõrd uskumatuna, et šveitslane ühel hetkel masaide juurde elama läheb. Ja nii see oli, sest raamat räägib Corinne elust Aafrikas.

Film ei olnud nii hea. Mulle tundus, et režissöör jättis välja huvitavamad seigad ning tegi mingisuguse lihtsustatud asja ja panustas pigem ideele. Nii ei saa ju. Lisaks selline stereotüüpne "Ma tean, et sa ei tule tagasi" ja diibid pilgud.

Minu hinne: 5,5/10

61. America at a Crossroads (2007)

Prantslaste "Pehmed ja karvased"

Režissöörid: Martyn Burke & Edward Gray
IMDB tärne: 4,8/10

Sattusin vaatama osa anti-ameeriklastest. Midagi uut teada ei saanud, pigem veendusin juba selles, mida teadsin. Võeti aluseks Iirimaa, Prantsusmaa, Poola ja Suurbritannia.

Minu arust oli märgata seda, et need, kes ka ühte osa sellest kultuurist jumaldavad, ei kiida heaks mündi teist külge. Tõepoolest love-hate relationship, mis on nii minugi puhul.

Kui väga jubedalt üldistada, siis prantslastele ei meeldi USA, sest see on ainuke riik, millega nad end võrdlevad (ja kes ei tahaks võrreldavast parem olla). Lisaks on neil tunne, et erinevalt Ameerikast pole neil maailmale midagi pakkuda peale juustu, veini ja Eiffeli torni.
Poolakad olid seisukohal, et Ameerika on nende jaoks nagu suur vend, aga kahjuks ei tea see suur vend, et tal on väike vend ka kuskil olemas. Üks trotsi täis poolakas rääkis ka sellest, kuidas nad peavad mitu tundi viisajärjekorras seisma (ning maksma raha, mis võib raisku minna), samas kui prantslased lihtsalt üle piiri jalutavad (ja siis kiruvad Ameerikat).
Britid tunnevad, et nemad on pannud Ameerikale aluse pannud, sest meeriklased ju räägivad nende keelt.
Üldiselt võiks öelda, et kõik, mida poolakad rääkisid, käib ka Eesti kohta.


Minu hinne: 5/10

60. The IT Crowd (2006) season 1

Režissöör: Ben Fuller
Osades: Katherine Parkinson, Chris O'Dowd, Richard Ayoade ja teised
IMDB tärne: 8,9/10

Ma ootasin mingisugust komöödiat IT-poistest, kes tegelevad dumb-user'itega. Kuigi sellel on ka oma roll igas osas, pole tegu sugugi kitsale ringkonnale mõeldud seriaaliga. Tööle võetakse Jen, kes hakkab tööle IT-osakonnas, sest ta oli märkinud oma CV-s pikaajalist kogemust arvutitega (meilide avamine, lugemine, kirjutamine). IT-poisid, kes seal juba enne teda töötasid, tahtsid Jeni välja süüa, kuna tal puudusid vajalikud oskused. Läksid siis kolmekesi bossi juurde, kes rõhutas tiimitööd ja oli just vallandanud terve korrusetäie inimesi. Hirmus vallandatud saada pidid nad üksteisega kuidagi hakkama saama. (Irooniana mainin ära, et itipoiste ülesannete lagi oli arvuti juhtme seinakontakti pistmine).

Mis juhtub, kui kanda liiga väikseid kingi? Mis juhtub, kui kontoris puhkeb tulekahju ja ainuke tulekustuti, mis on "Made in Britain," ei tööta? Kas naistele meeldivad idioodid? Kuidas vältida tööl stressi? Mis peitub punase ukse taga? Mis saab, kui miljonimängus on jäänud kaks varianti, mängus on suured summad, aga sõber, kellele helistad, eksib vastusega? Kuidas kindlustada, et keegi sinu kruusidest kohvi või teed ei joo? We don't need no education?

Minu hinne: 8/10 (Ja kaks punkti maksimumist puudu, sest naljad pole sarkastilised nagu BB-s)

Hakkan teist hooaega ka vaatama.

59. You Are Alone (2005)

Režissöör: Gorman Bechard
Osades: Jessica Bohl & Richard Brundage
IMDB tärne: 6,7/10

Hindan seda, kuidas minimaalsete vahenditega suudetakse vaatajas emotsioone tekitada. Nii kohatu tundub see, et naabrid peavad ehtsat vene pidu, mis jõuab minuni läbi seinte. Nagu pühaduse rikkumine. Perfektselt sobiv soundtrack, mis suudab edasi anda ängi ja üksindust. Rohkem sõnu pole tarvis.

Minu hinne: 9/10

58. Le mari de la coiffeuse (1990)

Režisöör: Patrice Leconte ("La fille sur le pont")
Osades: Jean Rochefort, Anna Galiena ja teised
IMDB tärne: 7,3/10

Ma olin valmis selle filmi peaaegu pooleli jätma, ometi tundsin, et see poleks ilus režissööri vastu, seega sundisin end edasi vaatama. Ehk oli asi selles, et esimeses pooles suuremat sisu arengut ei toimunud (kuigi lapsepõlvestseenid mulle meeldisid), kuid lõpp päästis filmi ning andis filmile hoopis teise mõtte ja ilu. Suudan isegi naistegelast mõista.
Lugu räägib Antoine'st, kes on lapsepõlvest peale sissevõetud juuksuritest. Kui ta näeb ühte noort juuksurit (ise juba parajalt vana olles), siis küsib ta esimese visiidi ajal, ega naine temaga abielluda ei taha. Teisel visiidil ütleb naine oma nõusoleku. Nad olid kümme aastat õnnelikult abielus, aastate jooksul tülitsesid vaid korra.

Minu hinne: 7/10

57. Heads in the Clouds (2004)

Allikas: archive.salon.com

Režissöör: John Duigan
Osades: Charlize Theron, Penélope Cruz, Stuart Townsend ja teised
IMDB tärne: 6,2/10

Tegevus toimub 30ndatel. Gildale ennustati noorena, et ta elab vaid 34-aastaseks, seega otsustas ta hedonislikult elama hakata ning nõustuda kõigega, mida elu pakub. Ülikoolis kohtub ta iirlase Guy'ga, kes temasse pööraselt armub. Aastaid hiljem külastab Guy Pariisi ning hakkab elama koos Gilda ning Miaga - tüdrukuga, kelle Gilda oli "päästnud". Guy heitis Gildale ette hoolimatust selle suhtes, mis väljaspool toimub. Hiljem lähevadki Mia ja Guy Hispaaniase, üks ravima, teine sõdima. Mia sureb, kuid Guy pöördub tagasi Prantsusmaale. Kui saksa väed jõudsid Pariisi, hakkas Gilda semmima järjekordse mehega, kelleks oli saatuse kiuste (kuigi hiljem selgub, et mitte) saksa ohvitser. Inimesed tänavalt suhtuvad temasse halvustavalt (teadmata tegelikke põhjuseid) ja kui võõrväed linna alt taandunud, on aeg kohut mõista. Enne surma jõudis Gilda iirlase päästa.

Mõnus boheemlaslik õhkkond ja ilusad riided, kuigi Cruz selles filmis mulle üldse ei meeldi.

Minu hinne: 6,5/10

56. Im Juli. (2000)

Režissöör: Fatih Akin ("Gegen die Wand")
Osades: Moritz Bleibtreu ("Vom Suchen und Finden der Liebe", "Lola rennt", "Das Experiment"), Christiane Paul, Mehmet Kurtulus ja teised
IMDB tärne: 7,9/10

Ontlik õpetaja plaanib veeta oma suve kodus Hamburgis, aga satub seiklustesse, mis viivad ta "kuramuse lõunasse".
Filmi alguses sõidab türklane Isa talle peaaegu otsa, aga veidi hiljem jätkavad nad koos teed Istanbuli. Daniel jutustab Isale oma loo, miks ta sinna üldse sinna jõuda tahab.

On filme, mis tekitavad näole naeratuse, kui neid vaadata. See on ka selline. Tekitab põnevust, kui sa tead, et türklasel on autos laip, aga Daniel seda veel ei tea. Samas rohkelt muigele ajavaid kohti ja romantilisläägeid stseene piiri peal abiellumisest või koos taeva vaatamisest. Passi kaotamine, teeäärsed rekameeste baarid, salapärased naised ja pervertidest rekajuhtid, kes tegelikult polegi perverdid. Järjekordselt veendumine, et kõik on seotud. Teel olemine, mis paneb tahtma ise teel olla. Ja need seiklused võivad tunduda uskumatud, aga mõnikord lähebki nii.

Mulle meeldis Juli idee minna just sinna, kuhu esimene auto, mis su peale võtab, läheb. Kunagi proovin järgi.

Minu hinne: 7/10

55. The Wind That Shakes the Barley (2006)

Režissöör: Ken Loach ("Sweet Sixteen")
Osades: Cillian Murphy ("Cold Mountain"), Padraic Delaney, Liam Cunningham ja teised
IMDB tärne: 7,7/10
Treiler

Film viib 20. sajandi alguse Iirimaale. Kaks venda hakkavad võitlema Iirimaa iseseisvuse eest. Kui kuulutatakse välja vaherahu, siis jaguneb nende seltskond kaheks: need, kes pooldavad rahu ja need, kellele tundub, et see polnud päris see, mille eest võideldi. Nagu me teame, ei ole vahet, kas tegu on sugulase või sõbraga, kui ta on valel poolel, siis .. On pahasti.
Ning päris hirmsaid stseene oli ka - näiteks ühel poisil tõmmati küüned roostes tangidega ära või see, kuidas naistel juukseid peast nüsiti.

Üllatuseks polnud film Inglismaal väga populaarne, samas on paljude arust tegu viimase aja parima iiri filmiga.

Minusugusele piltlik seletus sellest, millest ajalooõpikus juttu oli.

Minu hinne: 7/10

54. Das Leben der Anderen (2006)

Lavastaja paremal, vasakul tema näitlejannast abikaasa

Tulevad korterit kontrollima

Režissöör: Florian Henckel von Donnersmarck
Osades: Martina Gedeck, Ulrich Mühe, Sebastian Koch ja teised
IMDB tärne: 8,5/10
Treiler

"Das Leben der Anderen" on võitnud Oscari ja 20+ auhinda erinevatel festivalidel. Sobib ideaalselt laiemale publikule näitamiseks ja on tegelikult ka hea. Valisin jällegi õige päeva vaatamiseks, sest 14. septembril (ehk täna) peaks see film ka Eestis välja tulema.

Lugu sellest, kuidas Stasi otsustab oma uueks ohvriks võtta lavastaja, kelle korterisse paigutatakse ülekuulamisseadmed. Film mitte ainult sellest, kuidas häid inimesi võib leida halbade seast, vaid sellest, kuidas ka inimesed, keda usaldad, su üles annavad. Kuidas kunagine kõrge ametnik uue korra ajal postiljonina töötab .. Nii ongi.

Huvitav oli minu jaoks see, et Stasil oli täpselt teada, missugust kirjutusmasinat mingi kirjanik kasutas, ning eesmärgiga oma teost läände levitada, pidi selle kirjutama salajase kirjutusmasinaga.

Käivad kuulujutud, et Hollywood teeb filmist oma versiooni. Miks? Inimesed polnud piisavalt ilusad? Stasi käitumine oli liiga jube? Sisu polnud mõistetav? Screw you, I say!

Minu hinne: 8/10

53. Turks fruit (1973)

Režissöör: Paul Verhoeven
Osades: Monique van de Ven, Rutger Hauer ja teised
IMDB tärne: 7,1/10

See on üks väga imelik film. Ma ei julgeks seda isegi kellelegi soovitada, aga see on tegelikult väga hea. Hollandlikult vabameelne (kes näinud filmi"Phileine zegt sorry", see teab, mida ma mõtlen - PS! PZS pole võrreldav Verhoeveni filmiga), aga samas mitte üleliigselt rõve. Teatud huumor, mis ei luba eksitada antud filmi mingi muu maa omaga. Võluv, imelik, veider, kohatu ja nostalgiline. Ja ilusad inimesed. Skuptor ja tema muusa.

Ja seda turkish delight'i olen ma isegi söönud. Üsna huvitav tekstuur (heh) ja maitse. Ei oska isegi maitseomadusi millegagi võrrelda. Mulle ei meeldinud, aga iss sõi kaks karpi tühjaks.

Päris huvitav on see, et Hollandis (ma peaksin tegelikult kasutama kogu aeg sõna "Madalmaad", aga noh) on vanusepiiriks 12, Ameerikas 18 eluaastat.

Mulle tundub, et ma hakkan Hollandiga hästi läbi saama, aga see selgub alles tulevikus : )

Minu hinne: 8/10

52. O Céu de Suely (2006)

Režissöör: Karim Ainouz
Osades: Hermila Guedes, Maria Menezes, Zezita Matos ja teised
IMDB tärne: 7,3/10
Treiler

Brasiilia filmidest ma suurt midagi ei tea (välja arvatud "Cidade de deus"), seega üsna huvitav on vaadata, millega nad hakkama saavad. See film on huvitav selle poolest, et kõik näitlejad esinevad filmid enda eesnimega.
21-aastane Hermila pöördus São Paulost tagasi oma kodulinna. Ta võttis kaasa oma lapse ning teadmise, et abikaasa järgneb talle kuu aja pärast. Seda ei juhtunud. Ometi polnud Hermilal plaan paikseks jääda, vaid nägi väljapääsu uues suuremas linnas. Reisiks oli vaja raha, mida tal polnud, seega erinevalt oma parimast sõbrannast, kes oli prostituut, otsustas Hermila välja tulla geniaalse plaaniga - müüa loteriipileteid, mille auhinnaks öö paradiisis koos Hermilaga. Oma nimeks ütles ta hoopis Suely. Kuna tegu oli väikse kohaga, siis tuli Suely plaan ilmsiks.

Kuidagi imelik tunne tekib, kui IMDB keskmine hinne on üsna suur, aga mina filmis midagi ei leinud. Kuskil peaks olema midagi, aga ma pole hea otsija. Võib-olla erinev kultuuritaust.

Minu hinne: 5,5/10