123. Into the Wild (2007)

Režissöör: Sean Penn
Osades: Emile Hirsch ("Alpha Dog", "The Emperor's Club"), Marcia Gay Harden, William Hurt, Jena Malone, Catherine Keener, Brian Dieker, Vince Vaughn, Kristen Stewart, Hal Bolbrook ja teised
IMDB tärne: 8,2/10

Filmid tutvustavad tihti inimesi, kellest varem kuulnudki pole, aga kelle lugu on nii huvitav, et pakub isegi pärast kinost lahkumist, põnevust. Lisandub rohkelt teadmisi ajalehtedest ning raamatutest, ning võib peaaegu väita, et üldplaan on käes. "Into the Wild" põhineb Jon Krakaueri tõsielulisel raamatul Christopher McCandlessi käekäigust.

Kui palju on neid noori ameeriklasi, kes pakivad pärast kooli lõppu oma seljakotid, ning põrutavad Euroopasse? Christopher pole erand - ka tema läheb - aga sihtmärk on erinev - tema puhul on selleks Alaska. Siiski, kui teised võtavad kaasa oma krediitkaardid, ja hoiavad ühendust oma lähedastega, järgib Chris palahniuklikku oled-vaba-vaid-siis-kui-pole-enam-midagi-kaotada stiili. Ta annetab kogu oma ülikooliraha heategevusele, lõikab katki kõikvõimalikud kaardid, ning võtab endale uue nime - Alexander Supertramp.

IMDB boardid on täis nii vastakaid arvamusi, ja lehtedest võib lugeda, et kohalikud Alaska elanikud peavad noorukit rumalaks ja naiivseks (nagu ka tema ülistamist). Film on jõudnud ka IMDB 250ne parima filmi hulka, seega tasub kindlasti vaatamist. Silmale on ilusaid looduskaadreid, ning Emile Hirsch meenutab mõnes stseenis kohutavalt River Phoenixit.

Kui teema huvitab, siis samal teemal on tehtud ka dokumentaal - The Call of the Wild, režissööriks Ron Lamothe.

Minu hinne: 8/10

97. My Own Private Idaho (1991)

Režissöör: Gus Van Sant
Osades: River Phoenix, Keanu Reeves, James Russo ja teised
IMDB tärne: 7/10

Kui viitsin, siis nuian teiste tähelepanu - „Oh, you poor thing, spending Christmas alone..” Kui ei viitsi, siis naudin oma kulinaarseid saavutusi, ning vaatan filme, mis juba mitu aastat vaatamist ootavad.

River Phoenix on peaaegu unustusse vajunud näitleja, kes suri noorelt. River ja tema õed-vennad (sh Joaquin Phoenix - „Walk the Line”) kasvasid üles new-age kommuunis. Kuigi River Phoenix oli aktiivne loomakaitsja ja taimetoitlane, oli ta ka üsnagi irooniliselt ahelsuitsetaja.

„My Own Private Idaho” on lugu kahest Portlandi meesprostituudist. Keanu Reeves mängib Scotti, kes on tänaval protestiks oma linnapeast isa vastu. Mike, (River Phoenix) kes kannatab narkolepsia all, tunneb ebamääraselt suurt kiindumust oma sõbra vastu. Lootuses leida Mike’i ema, külastavad kaks hustlerit tema kodulinna ning jõuavad oma otsingutega isegi Euroopasse (vaba klišeedest).

Osa sisust põhineb Shakespeare’i näidendil „Henry IV” – hoopis teisest ajastust pärit tekst sulandub ideaalselt filmi, ning muudab selle ainulaadseks. Oskuslikult on põimitud absurd ja realism, komöödia ja draama, nii et midagi ei jää häirima. „My Own Private Idaho-ga” tundubki olevat nii, et ükskõik, kas film meeldib või ei, meelde jääb see ikkagi.

Kuigi „MOPI” seob Mike’i ja Scotti tervikuks, on see ka kahe tegelase individuaalne lugu. Kirutud Keanu Reeves sobib oma rolli valatult, nagu ka River, kes suudab Mike’i muuta nii realistlikuks, et see on lausa liigutav.

Sant’i filmidel on see imelik aura, mis teeb nad eriliseks. Pikad stseenid horisondini ulatuvatest teedest, kiiresti liikuvatest pilvedest, ja sümbolistlikest majadest.

Film otsingutest, mõlema - nii armastuse kui ka kuuluvuse järele.

Minu hinne: 8,5/10

93. My Blueberry Nights (2007)

Režissöör: Kar Wai Wong („2046”, „In the Mood for Love”)
Osades: Norah Jones, Jude Law, David Strathairn, Natalie Portman, Rachel Weisz ja teised
IMDB tärne: 7,5/10

Selle filmi suhtes olid mul suured ootused. Tahtsin näha, kuidas sulanduvad nimekad näitlejad Kaw Wai Wongi filmi, Norah Jones’i filmidebüüti ja filmi ennast, sest selles tundus olemas olevat kõik, mis mulle meeldib – roadmovie, ambient-meeleolu ja loodetavasti-lõpuks-ometi-sümpaatne-naispeategelane.

Hoolimata oma üpriski kõrgest IMDB keskmisest hindest, on „My Blueberry Nights” saanud suurel hulgal negatiivset kriitikat. Vähe sellest, „MBN-i” peetakse lausa hinnatud režissööri üheks kõige nõrgemaks filmiks. Selge on see, et tuntud näitlejate kaasamine aitab linateose levikule kaasa („2046” on omas ringkonnas jällegi üsna kuulus, aga laiem ameerika publik seda omaks ei võtaks). Film ise on vägagi indiependent’i hõnguga, seega need tuntud nimed mõjusid harjumatult. Norah Jones oli üllatuvalt tugev, Jude Law Manchesteri-aktsent oli selgelt ülepingutatud (no milleks?), ja Strathairn-Weisz oleks väärinud rohkem filmiaega (oh, jälle see minu hala, et filmid võiksid olla pikemad ja/või minema rohkem süvitsi).

Kuigi „MBN-i” nimetatakse roadmovie’ks, siis sellele ei kandu filmi põhiraskus. Leidsin paralleelne enda ja Elizabethi vahel, seega tuleb minu hinne natukene kõrgem, ja ma tõesti armastan selle filmi kinematograafiat, kuigi sisu ei mõjunud.

Eks ta ole üks paras naistekas ole, mida tarbida soovitatavalt koos veini ja koogiga.

Minu hinne: 7,5/10

56. Im Juli. (2000)

Režissöör: Fatih Akin ("Gegen die Wand")
Osades: Moritz Bleibtreu ("Vom Suchen und Finden der Liebe", "Lola rennt", "Das Experiment"), Christiane Paul, Mehmet Kurtulus ja teised
IMDB tärne: 7,9/10

Ontlik õpetaja plaanib veeta oma suve kodus Hamburgis, aga satub seiklustesse, mis viivad ta "kuramuse lõunasse".
Filmi alguses sõidab türklane Isa talle peaaegu otsa, aga veidi hiljem jätkavad nad koos teed Istanbuli. Daniel jutustab Isale oma loo, miks ta sinna üldse sinna jõuda tahab.

On filme, mis tekitavad näole naeratuse, kui neid vaadata. See on ka selline. Tekitab põnevust, kui sa tead, et türklasel on autos laip, aga Daniel seda veel ei tea. Samas rohkelt muigele ajavaid kohti ja romantilisläägeid stseene piiri peal abiellumisest või koos taeva vaatamisest. Passi kaotamine, teeäärsed rekameeste baarid, salapärased naised ja pervertidest rekajuhtid, kes tegelikult polegi perverdid. Järjekordselt veendumine, et kõik on seotud. Teel olemine, mis paneb tahtma ise teel olla. Ja need seiklused võivad tunduda uskumatud, aga mõnikord lähebki nii.

Mulle meeldis Juli idee minna just sinna, kuhu esimene auto, mis su peale võtab, läheb. Kunagi proovin järgi.

Minu hinne: 7/10