Kuvatud on postitused sildiga 2000. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga 2000. Kuva kõik postitused

pühapäev, 6. jaanuar 2008

108. Malèna (2000)




Režissöör: Giuseppe Tornatore
Osades: Monica Bellucci, Giuseppe Sulfaro ja teised
IMDB tärne: 7,3/10

Keskmine Itaalia film (ma ei räägi Fellini või Bertolucci teostest) kipub jääma mulle kaugeks. Tihti tuleb ette nn põhjamaine blokk, mis muudab itaallaste ponnistused halenaljakateks. Ma ei oskagi seda täpsemalt kirjeldada, aga paljudel sealsetele filmitegijatele tundub see elementaarse elemendina, mida sisse lisada - "kui linateos on muidu igav, olgu see vähemalt naljakas".

"Malenas" esines seda piisavalt, et ära tunda Itaalia (kui keel välja arvata), aga õnneks mitte üleliia, mis oleks rikkunud filmielamuse.

Väiksesse linna kolib Malena, kelle ilu võlub sealseid mehi (ja poisse.) Kuna Malena mees on sõjaväes, levitavad kohalikud naised tema kohta kuulujutte. Ühel hetkel kaotab Malena kõik - nii oma mehe kui ka isa. Suutmata end ülal pidada ning kaitsta, valib ta ainsa võimaliku rahateenimise viisi. Kui linna jõuavad saksa väed, on Malena sakslaste käevangus, kuni nende lahkumiseni. Itaalia naised otsustavad uuesti üksi jäänud Malena üle kohut mõista. Oma abikäe ulatab noor poiss, kes püüab taastada Malena kaotatud au.

Kui otsida sarnaseid filme, tasuks vaadata ka seda.

Minu hinne: 7,5/10

reede, 14. september 2007

56. Im Juli. (2000)




Režissöör: Fatih Akin ("Gegen die Wand")
Osades: Moritz Bleibtreu ("Vom Suchen und Finden der Liebe", "Lola rennt", "Das Experiment"), Christiane Paul, Mehmet Kurtulus ja teised
IMDB tärne: 7,9/10

Ontlik õpetaja plaanib veeta oma suve kodus Hamburgis, aga satub seiklustesse, mis viivad ta "kuramuse lõunasse".
Filmi alguses sõidab türklane Isa talle peaaegu otsa, aga veidi hiljem jätkavad nad koos teed Istanbuli. Daniel jutustab Isale oma loo, miks ta sinna üldse sinna jõuda tahab.

On filme, mis tekitavad näole naeratuse, kui neid vaadata. See on ka selline. Tekitab põnevust, kui sa tead, et türklasel on autos laip, aga Daniel seda veel ei tea. Samas rohkelt muigele ajavaid kohti ja romantilisläägeid stseene piiri peal abiellumisest või koos taeva vaatamisest. Passi kaotamine, teeäärsed rekameeste baarid, salapärased naised ja pervertidest rekajuhtid, kes tegelikult polegi perverdid. Järjekordselt veendumine, et kõik on seotud. Teel olemine, mis paneb tahtma ise teel olla. Ja need seiklused võivad tunduda uskumatud, aga mõnikord lähebki nii.

Mulle meeldis Juli idee minna just sinna, kuhu esimene auto, mis su peale võtab, läheb. Kunagi proovin järgi.

Minu hinne: 7/10