Osades: Fritzi Haberlandt (mängis ka siin), Hilmir Snær Guðnason ja teised
IMDB tärne: 7,1/10
Mis juhtub, kui üks pime juhib teist? Nad mõlemad kukuvad? Ei. Ühel hetkel upitab Jakob end sigaretisüütaja järgi, teisel hetkel on ta pime. Kuna ta ei saa isegi oma tööga tegeleda (lavastamisega), siis tunneb ta ennast kasutuna. Ta jätab maha oma tüdruku, kuna tüdrukul ei jätkuks julgust Jakobit (ehk pimedat meest) maha jätta. Lootusetuna näivas olukorras üritab ta ennast tappa. Ebaõnnestunult. Õnneks satub talle ette Lilly, kes Jakobile pimedate rehabilitatsioonikeskust tutvustada tahab. Nende tee viib keskusest kõrvale ja hoopis Ida-Euroopasse, et Jakob kohtuks oma emaga, kes on suremas. Huvitavaks lisaks on Lilly õe ja Ben'i liin.
Nii ilus film, nii sisult kui ka visuaalselt. Aga vastus esimesele küsimusele on - nad mõlemad õpivad: üks õpib nägemist, teine pime olemist. Andestan filmile selle, et Fritzi pole näitlejana sugugi mu lemmik ja Ida-Euroopa klišeed (mis siin ei tundugi nii kohatud). Tunnistan julgelt, et see on nüüdsest üks minu lemmikfilmidest.
Minu hinne: 8,5/10
2 kommentaari:
Mu enesehinnang langeb iga su sissekandega, sest ma ei saa lihtsalt ühestki pealkirjastki täpselt aru(oletada on tore küll, aga tegelik tähendus on kardetavasti täitsa vastupidine). Äkki sa teeksid vabatõlget minu jaoks?:)
Ja veel..kas sa vaatad kõiki filme originaalkeeles? Saksa ja prantsuse ja hispaania ja mis nad sul siis viimasel ajal olnud on. Ma küll ei imestaks, aga... Kadestaks lihtsalt.
Ma seda päris hästi ei oskagi tõlkida, aga umbes "Herned kella poole seitsme peal" vms. Nad käisid söömas, naistegelane palus ettekandjal kirjeldada, kus kartulid, liha, herned asetsevad kella suhtes.
Saksa filme vaatan originaalkeeles, prantsuse filmidega on nii ja naa (sest mina nende filosoofilistest vestlustest prantsuse keeles aru ei saa), hispaania omadega on ka nii ja naa (sõltub filmi populaarsusest, kas subtiitrid üldse on olemas või ei).
Postita kommentaar