Režisööriks Hendrik HandloegtenNäitlejad: Fabian Busch, Susanne Bormann ja etc etc
IMDB tärne: 6,9/10
Seda hetke oli päris raske vaadata, mitte seetõttu, et stseen ise oleks intensiivne olnud, aga Fabian meenutas siin päris kõvasti ühte teist inimest. Paningi selle inimese sellesse rolli ja muhelesin ja muhelesin veelgi rohkem.Film ise .. Mul on saksa filmidega mingi veider side - nad tõmbavad ja tõmbavad isegi siis, kui tegelikult midagi tõmmata ei ole. Ja mulle meeldib see tuttav tunne, mis alati pärast filmi vaatamist tekib. Vahel tundub, et ma oskan moodustada selliseid linke, et tema mängis siin, siin mängis ka, oi režisööriks sama onu, aga siin on hoopis co-writer ja mida iganes. Kui Austrias elav R.S. vaid teaks, et mul on viis filmi, milles ta mänginud on. (Ja kaks filmi milles ta parim sõber mänginud on). Jah, sakslased on lemmikud (ja prantslased ka, aga nendega on teine lugu).
Sest kõik ei ole steriilne: majad ei ole american-dream'ilikult säravvalged, vaid tuhmid. Korterelamud, peateglased, kes avavad uksi loomulikult valesti, mitte seetõttu, et publikut naerma ajada. Ja nii kuramuse intiimne, et poeb hinge.
Subtiitritega oli naljakas lugu. Leidsin üles, aga tundus, et tegu from German to English veebipõhise translatori loominguga. Päris hirmus seega. Kõige hämmastavad oli hetk, kui ma suutsin subtiitrite rohketest vigadest mööda vaadata ja avastasin, et ma saan ju aru. Pea kõigest!
Ja Felix lubas mulle Gooseni teoseid saata, kuna ta ise on neist vaimustuses ja tahab oma vaimustust jagada. Alati tekib mõne positiivse filmi vaatamist tunne, et äkki ... Äkki peaks kaaluma ikkagi Saksamaad?!
Minu hinne: 7/10 (Emotsioonide eest: 9/10)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar