I hate you, rice
I love you, rice
Režissöör: Hunter Richards
Osades: Chris Evans, Jessica Biel, Jason Statham ja teised
IMDB tärne: 6,2/10
Esiteks pean mainima, et tegu pole mingisuguse Londoni kui linna keskse filmiga. Keskendutakse hoopis Syd'i (Chris Evans) ja Londoni (Jessica Biel) lahkuminekule. Syd kahtlustas, et Londonil on suhe kellegi teisega, ning neelas alla parajal hulgal koera (sic!) epilepsiaravimit. Sellegi poolest jäi ta ellu.
Suur osa filmist on võetud üles vetsus, mis täis peegleid. Pidevalt uurisin, ega kuskilt kaamerat ei paista, ning pettunult pean tunnistama, et tõepoolest – ei paistagi.
Filmil oli ka huvitavaid külgi – akvaariumi purustamine oli üsnagi effektne, olevikus olnud lausejuppi jätkati minevikus ja arutelud inimese eksistentsi ja jumala olemasolust. Puudu ei jäänud ka klassikaline stseen psühholoogi juurest, mille lahutamatuteks osadeks on mugaval nahkdiivanil lamamine ning lauapeal olev karp Kleenexit. Psühholoogiks alati viiekümnendates mees, kes eriti midagi peale "mhm'i" ei lausu
Julmalt öeldes on see film rikaste vanemate rikutud lastest kokaiinises kastmes. Kui eemaldada väline sära ja edukus, siis jõutakse jälle üldprobleemideni, mis on samasugused olenemata rahakoti paksusest. Olen seda varemgi näinud. Taandatud tulemusega võib ennast võib-olla isegi samastada, aga muuga – mitte eriti. Selline B.E.Ellise „Ameerika psühhopaadi” maailm.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar