Režissöör: Jim JarmuschOsades: John Lurie, Eszter Balint, Richard Edson ja teised
IMDB tärne: 7,4/10
Vaatan jätkuvalt minimaalselt kolm filmi päevas, aga mul puudub motivatsioon, et sellest kirjutada. Ma ei ole eriti selline inimene, kes uue aasta lubadusi teeb, sest ma loodan igal öösel, et järgmisel päeval teen teisiti või teen rohkem. Olen juba taibanud, et ega ma neid lubadusi ei täida, aga lõbus on neid ikkagi tekitada.
Filmide suhtes ..
1. STAR WARS - I'm doing it! Mitte, et ma osaleks tähesõdades, aga ma annan SW-le võimaluse. Kui see on sitt, siis nii ongi. Kui pole, siis ma pean enda sõnu sööma.
2. Avardan oma silmaringi - st pilguheit Ameerika indiefilmidelt veidi kõrvale. (Tõenäoliselt läbikukkunud üritus, aga tasub proovimist.)
Arutasime Mancheteris selle üle, mida me filmides otsime. Võin öelda, et kindlat vastust ei tulnud, kuigi üks oli kindel - iga inimene tunneb ära, ükskõik, kas visuaalia ja/või sisu puudumise/olemasolu põhjal filmi, mis talle meeldib.
Tekkis omakorda arutelu filmide üle, mis järgivad reeglit "kena vaadata, sisutu plot." Otseloomulikult tekkis probleem selle üle, millist filmi pidada sisutuks. Kui me sisust aru ei saa, on see sisutus? St meie rumalus teeb filmi sisutuks?
See Jarmuschi film sobib kui rusikas silmaauku. Kui algus ei meeldi, siis tõenäoliselt lõpuni ei vaata, kui meeldib, siis vaatad. Kui oledki ära vaadanud, ei pruugi film tervikuna meeldida. Kui ei meeldi, on ilmselt põhjenduseks just sisu puudumine.
Minu puhul hakkas tööle samastumisandur (loomult pooldame asju, mis meile midagi tähendavad) ja see veider tunne, et suudan tegelasi läbinisti mõista. Ning seesama mõistatuslik tollase Ameerika aura. Ja kui mõelda, siis kõik see teebki meeldiva komplekti, mis tekitab isikliku kogemusega kokku puutudes sisu. Mul pole aimugi, kas mu mõttekäik on arusaadav, sest peavalu nüristab mu aju.
Minu hinne: 8/10
Filmide suhtes ..
1. STAR WARS - I'm doing it! Mitte, et ma osaleks tähesõdades, aga ma annan SW-le võimaluse. Kui see on sitt, siis nii ongi. Kui pole, siis ma pean enda sõnu sööma.
2. Avardan oma silmaringi - st pilguheit Ameerika indiefilmidelt veidi kõrvale. (Tõenäoliselt läbikukkunud üritus, aga tasub proovimist.)
Arutasime Mancheteris selle üle, mida me filmides otsime. Võin öelda, et kindlat vastust ei tulnud, kuigi üks oli kindel - iga inimene tunneb ära, ükskõik, kas visuaalia ja/või sisu puudumise/olemasolu põhjal filmi, mis talle meeldib.
Tekkis omakorda arutelu filmide üle, mis järgivad reeglit "kena vaadata, sisutu plot." Otseloomulikult tekkis probleem selle üle, millist filmi pidada sisutuks. Kui me sisust aru ei saa, on see sisutus? St meie rumalus teeb filmi sisutuks?
See Jarmuschi film sobib kui rusikas silmaauku. Kui algus ei meeldi, siis tõenäoliselt lõpuni ei vaata, kui meeldib, siis vaatad. Kui oledki ära vaadanud, ei pruugi film tervikuna meeldida. Kui ei meeldi, on ilmselt põhjenduseks just sisu puudumine.
Minu puhul hakkas tööle samastumisandur (loomult pooldame asju, mis meile midagi tähendavad) ja see veider tunne, et suudan tegelasi läbinisti mõista. Ning seesama mõistatuslik tollase Ameerika aura. Ja kui mõelda, siis kõik see teebki meeldiva komplekti, mis tekitab isikliku kogemusega kokku puutudes sisu. Mul pole aimugi, kas mu mõttekäik on arusaadav, sest peavalu nüristab mu aju.
Minu hinne: 8/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar