106. Stranger Than Paradise (1984)

Režissöör: Jim Jarmusch
Osades: John Lurie, Eszter Balint, Richard Edson ja teised
IMDB tärne: 7,4/10

Vaatan jätkuvalt minimaalselt kolm filmi päevas, aga mul puudub motivatsioon, et sellest kirjutada. Ma ei ole eriti selline inimene, kes uue aasta lubadusi teeb, sest ma loodan igal öösel, et järgmisel päeval teen teisiti või teen rohkem. Olen juba taibanud, et ega ma neid lubadusi ei täida, aga lõbus on neid ikkagi tekitada.
Filmide suhtes ..
1. STAR WARS - I'm doing it! Mitte, et ma osaleks tähesõdades, aga ma annan SW-le võimaluse. Kui see on sitt, siis nii ongi. Kui pole, siis ma pean enda sõnu sööma.
2. Avardan oma silmaringi - st pilguheit Ameerika indiefilmidelt veidi kõrvale. (Tõenäoliselt läbikukkunud üritus, aga tasub proovimist.)

Arutasime Mancheteris selle üle, mida me filmides otsime. Võin öelda, et kindlat vastust ei tulnud, kuigi üks oli kindel - iga inimene tunneb ära, ükskõik, kas visuaalia ja/või sisu puudumise/olemasolu põhjal filmi, mis talle meeldib.
Tekkis omakorda arutelu filmide üle, mis järgivad reeglit "kena vaadata, sisutu plot." Otseloomulikult tekkis probleem selle üle, millist filmi pidada sisutuks. Kui me sisust aru ei saa, on see sisutus? St meie rumalus teeb filmi sisutuks?

See Jarmuschi film sobib kui rusikas silmaauku. Kui algus ei meeldi, siis tõenäoliselt lõpuni ei vaata, kui meeldib, siis vaatad. Kui oledki ära vaadanud, ei pruugi film tervikuna meeldida. Kui ei meeldi, on ilmselt põhjenduseks just sisu puudumine.

Minu puhul hakkas tööle samastumisandur (loomult pooldame asju, mis meile midagi tähendavad) ja see veider tunne, et suudan tegelasi läbinisti mõista. Ning seesama mõistatuslik tollase Ameerika aura. Ja kui mõelda, siis kõik see teebki meeldiva komplekti, mis tekitab isikliku kogemusega kokku puutudes sisu. Mul pole aimugi, kas mu mõttekäik on arusaadav, sest peavalu nüristab mu aju.

Minu hinne: 8/10

105. Wonderland (2003)

Režissöör: James Cox
Osades: Val Kilmer, Carrie Fisher, Kate Bosworth, Dylan McDermott, Josh Lucas ja teised
IMDB tärne: 6,6/10

Ma olin umbes kaksteist, kui odavate filmide riiulist selle välja otsisin, ning müüja mind väga imeliku näoga piidles. Kui rulluisulembeline tüdruk näeb VHS-i kaanel rulluiskudega tüdrukut, siis on loomulik, et ta selle endale ostab. Ja ma tõesõna uskusin, et see on järjekordne tore film toredast tüdrukust, kes ilmselgelt uiskudega sõita armastab. Nagu minuga ikka juhtub, koguneb mul filme ja raamatuid, mida ma loen-vaatan alles tüki aasta pärast. Imekombel juhtus ka selle filmiga nii. Ja suur oli minu üllatus, kui film oli hoopis pornotäht Dick Digglerist (kelle tegelaskuju põhineb John Holmesil), ning Rollergirli roll pole filmis üldsegi nii suur. Praeguse seisuga on Boogie Nights üks nendest filmidest, mis kuulub kindlasti mulle meeldivate filmide hulka. Isegi soundtrack istub juba mitu aastat vapralt pleieris.

"Wonderland" on peaaegu jätk eelmainitud filmile, ainult see keskendub rohkem kuriteole ning tunnistustele (ja õigluse otsimisele). Val Kilmer on kohati liiga Jim Morrison (kes näinud The Doorsi filmi Kilmeriga peaosas, see teab) ning Wahlbergi suurepäraselt näideldud John Holmes ei läinud kokku Kilmeri omaga. Kuna sama kuritegu on mõlemas filmis, soovitan parem keskenduda 1997nda aasta filmile, sest on olustlikult ja näitlejate osas tunduvalt veenvam.

Kui see on oluline, siis märgin ära, et Paris Hilton on "Wonderlandis" täitsa olemas. Rannariietes ja puha. Räägib ka!

Minu hinne: 6/10

104. Notes on a Scandal (2006)

Režissöör: Richard Eyre
Osades: Judi Dench, Kate Blanchett ja teised
IMDB tärne: 7,7/10

Kooliskandaalid on alati põnevad. Kui ise enam oma õpetajaid õpilastega kurameerimas (milline tore sõna) ei näe, siis võib vaadata filme, mis pakuvad sama elamuse, kui mitte enamat.

Cate Blanchett mängib malbet õpetajannat nimega Sheba, kes läheb tööle uude kooli. Judi Denchi mängitud Barbara on selles koolis juba kaua töötanud, ning kui ta avastab Sheba ühega oma õpilastest, otsustab ta pöörata nähtu enda kasuks.

Mõlemad õpetajakarakterid on huvitavad, kuigi Barbara on üsna stereotüüpne pensionieale lähenev õpetaja, kes omab kassi, ning vajab ennekõike inimest, et oma üksindust täita.

Lõpus ootab nii mõnigi üllatus.

Minu hinne: 7,5/10

103. The Squid and the Whale (2005)

Režissöör: Noah Baumbach
Osades: Owen Kline, Jeff Daniels, Laura Linney, Jesse Eisenberg, Anna Paquin ja teised
IMDB tärne: 7,7/10

Pool-autobiograafiline film lahutusest ja selle mõjudest lastele.

Üsnagi intelligentne, natuke eww, suuresti psühholoogiline ning põnev film, mis pakitud New Yorgi miljöösse. Me gustas, mucho!

Minu hinne: 9/10

102. Pieces of April (2003)

Režissöör: Peter Hedges
Osades: Katie Holmes, Derek Luke, Oliver Platt, Alison Pill, John Gallagher Jr, Patricia Clarkson ja teised
IMDB tärne: 7,2/10

April on oma perele valmistanud vaid peavalu. Tema emal pole Aprilist ühtegi head mälestust, erinevalt tema õest-vennast. Emal on vähk, seega kardavad kõik, et tänupühad on viimane kord, mil terve pere on koos. Ja viimane kord, mille April võib jällegi nässu keerata. Tegevus areneb kahes liinis - kuidas April üritab sööki valmistada, ning vanemate vaevalist teed New Yorki.

Õnnetuseks keeldub just sel tähtsal päeval ahi töötamast, mistõttu peab April abi paluma oma veidratelt naabritelt ..

Väga värskendav on näha Katie Holmesi mängimas täiesti erinevat tegelaskuju, millega ta sai suurepäraselt hakkama.

Lõpp minu jaoks ei töötanud, aga Aprili ponnistused on kindlasti väärt vaatamist.

Minu hinne: 7/10

101. Junebug (2005)

Režissöör: Phil Morrison
Osades: Embeth Davidtz ("Matilda"), Alessandro Nivola, Amy Adams, Benjamin McKenzie ja teised
IMDB tärne: 7,2/10

Briti diplomaadi tütar Madeleine kohtub oma galeriis George'iga. Nad abielluvad peatselt, ning sõidavad Chicagost Põhja-Carolinasse, et sõlmida tehing kohaliku kunstnikuga. Läheduses elab ka George'i pere, keda viimane pole kolm aastat külastanud. Kuigi pereliikmed on kristlased, ei võta nad Madeleine'i omaks. Ainus, kes Madeleine'i vastu soojust üles näitab, on George'i venna (keda mängib üllatus-üllatus O.C. Ryan) abikaasa Ashley. Ashley on rase, ning varsti sündiv laps nimega Junebug peaks perre tooma helgust ja uut lootust.

Lihtne film ääretult reaalsete tegelaskujudega, mis mõjub.

Minu hinne: 7,5/10

100. Me and You and Everyone We Know (2005)

Režissöör: Miranda July
Osades: John Hawkes, Miranda July, Miles Thompson, Brandon Ratcliff ja teised
IMDB tärne: 7,5/10

Naisrežissöörid teevad mu tuju heaks, eriti kui nad teevad s e l l i s e i d filme (mida eriti kellelegi soovitada ei julge, sest jumal teab, mida nad minust mõtleksid). Või peaaegu isegi julgeksin, sest Miranda July on otsekui lahjendatud versioon Todd Solondzist. July debüütfilm on klišeevaba ning täis üllatusi, mistõttu on seda ka huvitav vaadata. Selliseid hetki, mida toppida "the most impressive scenes from movies" listi on küllaga.

Richard on just lahutanud ning kasvatab oma kahte poega. Ta on valmis kõigeks, et oma poegade heakskiitu võita. Isegi, kui see tähendab tema enda kehaosade süütamist. Kui Richard kingapoes töötab, veedavad tema pojad aega jututubades või niisama ringi jalutades. Kingapoes armub Richardisse ekstsentriline Christine, kes veab vanureid, ning teeb kunsti. Richardi töökaaslaseks on kohatute fantaasiatega tüüp, kes üritab võluda noori tüdrukuid. Tüdrukud on omakorda seotud Richardi vanima pojaga. Ümbruskonnas elab ka plikatirts, kes usinasti veimevakka täidab.

Minu hinne: 8/10