106. Stranger Than Paradise (1984)

Režissöör: Jim Jarmusch
Osades: John Lurie, Eszter Balint, Richard Edson ja teised
IMDB tärne: 7,4/10

Vaatan jätkuvalt minimaalselt kolm filmi päevas, aga mul puudub motivatsioon, et sellest kirjutada. Ma ei ole eriti selline inimene, kes uue aasta lubadusi teeb, sest ma loodan igal öösel, et järgmisel päeval teen teisiti või teen rohkem. Olen juba taibanud, et ega ma neid lubadusi ei täida, aga lõbus on neid ikkagi tekitada.
Filmide suhtes ..
1. STAR WARS - I'm doing it! Mitte, et ma osaleks tähesõdades, aga ma annan SW-le võimaluse. Kui see on sitt, siis nii ongi. Kui pole, siis ma pean enda sõnu sööma.
2. Avardan oma silmaringi - st pilguheit Ameerika indiefilmidelt veidi kõrvale. (Tõenäoliselt läbikukkunud üritus, aga tasub proovimist.)

Arutasime Mancheteris selle üle, mida me filmides otsime. Võin öelda, et kindlat vastust ei tulnud, kuigi üks oli kindel - iga inimene tunneb ära, ükskõik, kas visuaalia ja/või sisu puudumise/olemasolu põhjal filmi, mis talle meeldib.
Tekkis omakorda arutelu filmide üle, mis järgivad reeglit "kena vaadata, sisutu plot." Otseloomulikult tekkis probleem selle üle, millist filmi pidada sisutuks. Kui me sisust aru ei saa, on see sisutus? St meie rumalus teeb filmi sisutuks?

See Jarmuschi film sobib kui rusikas silmaauku. Kui algus ei meeldi, siis tõenäoliselt lõpuni ei vaata, kui meeldib, siis vaatad. Kui oledki ära vaadanud, ei pruugi film tervikuna meeldida. Kui ei meeldi, on ilmselt põhjenduseks just sisu puudumine.

Minu puhul hakkas tööle samastumisandur (loomult pooldame asju, mis meile midagi tähendavad) ja see veider tunne, et suudan tegelasi läbinisti mõista. Ning seesama mõistatuslik tollase Ameerika aura. Ja kui mõelda, siis kõik see teebki meeldiva komplekti, mis tekitab isikliku kogemusega kokku puutudes sisu. Mul pole aimugi, kas mu mõttekäik on arusaadav, sest peavalu nüristab mu aju.

Minu hinne: 8/10

78. Boy Meets Girl (1984)

Režissöör: Leos Carax (Le Oscar a X)
Osades: Mireille Perrier, Denis Lavant ja teised
IMDB tärne: 6,8/10

Mulle meeldib, kui masendava ilmaga käivad kaasa veelgi masendavamad asjad, et muuta ilma, mis juba loomu poolest masendav, veelgi masendavamaks. Ja masendus, muideks, pole alati halb, sest see inspireerib.

Ma ei imesta, miks prantslased nii agaralt AD-sid võtavad - neil on loomuses mingi üleüldine eksistentsialism. Äng, absurd, võõrandumine (ja üksindus).

Filmi režisöör oli vaid 24-aastane, kui ta selle valmis tegi. Kui vaadata filmi aastaarvu teadmata, siis vaid pisikeste vihjete järgi saab aru, et tegu pole prantslaste nouvelle vague'iga. Edusammud tehnikas (kaasaskantav "pleier"), muusika (Dead Kennedy's, Bowie), kuid ilmselgelt on mõjutusi saadud suurmeister Godard'ilt.

Kurb, ilus, nutikas.

Minu hinne: 7,5/10

71. The Bounty (1984)

Allikas: www.arnadal.no

Režissöör: Roger Donaldson
Osades: Mel Gibson, Anthony Hopkins ja teised
IMDB tärne: 6,8/10

Saab jälle tegeleda filmidega, mis omavahel seotud. Selle aasta sees näidati ühelt telekanalilt dokumentaali Pitcairni saarest, kus probleeme noorte ahistamisega meeste poolt. Sealt tuli välja ka lüli, et tegelikult on kõik saarte elanikud omavahel suguliselt seotud. Seisnes ka otsene vastuolu - kas karistada neid Briti või kohalike seaduste järgi. "The Bounty" on eelugu, miks nii läks.

Fletcher Christian (Gibson) võttis mässuga William Bligh (Hopkins) laeva üle. Tema juhtimisel jõudsid mässulised 1790. aastal Pitcairni saarele. Nad põletasid laeva, et keegi neid üles ei leiaks. Tänapäeval elavadki saarel inimesed, kes on laevalt pärit inimeste järeltulijad. Ma isegi veendusid selles, kui saare kohta käivat materjali uurisin. Seal on Christianid ja Youngid.

Huvitava faktina toon välja, et Fletcheri poja nimi oli Thursday October Christian. Tollel ka poeg sellise nimega. Ning viimasel omakorda poeg sama nimega. See viimane poeg murdis kahjuks lüli, sest päris huvitav oleks, kui see tänapäevagi oleks kandunud. Thursday October XX jne. Esimese Thursday Octoberi (ehk Fletcheri poja) maja oli ka 2004. aastani saare vanim, kuid see lammutati termiitide tõttu.

Teema on nii huvitav minu jaoks, et lähen homme raamatukokku raamatuid selle kohta otsima. Eelduseks muidugi see, et neid on ikka tõlgitud.

Minu hinne: 6,5/10