119. Ônibus 174 (2002)

Allikas: sinfield.orgAllikas: kk.org/truefilms

Režissöör: José Padilha & Felipe Lacerda
IMDB tärne: 7,9/10

2000. aastal Rio de Janeiros võttis Sandro terve bussitäie rahvast pantvangi. See dokumentaal ei põhine taastatud sündmustel, täpselt see, mida filmilindilt näha, toimus ka päriselus.

Brasiilia on kontrastide maa, ning sealsetetest slummide elanikud on pinnuks silmas kõigile, kes nii ei ela. "Onibus 174" annab ülevaate Sandro minevikust - eelkõige sellest, mis sundis teda niiviisi käituma, ja neli tundi kestnud sündmusest bussis.

Miks väärib see juhtum vaatamist?

1. Situatsioonikoomika. Kui mees bussi 'kaaperdas' ei võtnud bussis viibinud inimesed teda tõsiselt. Üks naine helistas oma töökohta, et ta hilineb natukene.
Sandro lasi bussist väljuda üliõpilasel, sest "too oleks muidu loengusse hilinenud". Samuti vabanes naine, kes väitis, et ka tema sugulane on olnud vangis. Hiljem püüdis sama tehnikat kasutada tüdruk, kelle vend olevat vangis. Sandro päris vangla kohta. Tüdruk ei oskanud vastata, ning jäi bussi. Lisada veel Sandro paralleeldialoogid politsei ja ohvritega.
2. Politsei kogenematus ja sidevahendite puudus. Kui badguy pistab pea aknast välja, siis võiks seda olukorda enda kasuks pöörata. Ja üks on kindel - ma ei tahaks kunagi olla politseinik Brasiilias.
3. Kõik toimub meedia silme all.
4. Kui oled veendunud, et tead loo lõppu, siis tõenäoliselt eksid.

Film on saanud väga palju auhindu erinevatelt festivalidelt, ka kriitikute vastukaja on olnud kiitev. Soovitan vaadata!

Minu hinne: 8,5/10

88. Machuca (2004)

Režissöör: Andrés Wood
Osades: Matías Quer, Ariel Mateluna, Manuela Martelli ja teised
IMDB tärne: 8/10

Tšiilis on „Machuca” populaarne, aga mitte Lõuna-Ameerikas. Võin julgelt öelda, et see on võrdlemisi huvitav nii tšiili kohalikule kui ka mulle, isegi siis, kui ma Tšiili ajalooga veel kursis ei ole. „Machuca” teeb rännaku Santiagosse 1973ndal aastal.

Augusto Pinochet sai võimule seitsmekümnendate algul läbi sõjalise riigipöördne. Kuigi tema võimuloleku edenes Tšiili majanduslik seis (NB! Filmi viimased minutid!), polnud antikommunistlik suhtumine „vastastesse” ehk vasakpoolsete sugugi inimlik. Santiago Allende sotsialistlik valitsus oli purustatud.

See on film sõprusest kahe poisi vahel. Gonzalo Infante käib katolikus eliitkoolis, mille õppurid on ülemklassi poisid. Kooli pea, isa McEnroe, peab tähtsaks, et kõikidesse suhtutaks austusega, mistõttu võetakse kooli õppima paar vaesema klassi poissi. Peagi arenebki rikka Gonzalo ja vaese Machuca vahel sõprus. Gonzalo õpib tundma vaeste elu oma sõbra silme läbi olukorras, mil ülemklass tundis muret oma privileegide kadumise (ning vaeste õiguste suurenemise) üle. Filmi lõpus toimubki kokkupõrge, mille tagajärjel peab Gonzalo valima poole.

„Machuca” tundus mulle olevat üks neist täiesti-okei-draamadest, aga filmi lõpp mängis selle ümber.

Minu hinne: 8/10