

Režissöör: John Carney
Osades: Glen Hansard, Marketa Irglova ja teised
IMDB tärne: 8,1/10
"Once" on nii palju positiivset vastukaja leidnud, et minu ootused olid üsna suured. Tegelikkuses on nii, et minu arust töötab väljend "sweet little movie" imeliselt. On filme, mille puhul rohkem ei peagi kirjutama, sest paari sõnaga on kõik selge, ometi tunnen kohustust lisada paar lauset.
Mulle meeldivad režissöörid, kes julgevad riskida väikese eelarve ning kogematute näitlejatega. Mulle meeldib, et need inimesed tegelevad päris elus ka sellega, millega filmis. Mulle meeldib, et need inimesed said päriselus ka kokku. Mulle meeldivad sellised lõpud. Aga mulle ei meeldi see WTF tunne, nagu oleks midagi tähtsat puudu, mida kõik tunduvat nägevat. Vägisi tekib tunne, et on kasutatud agaralt kääre, ja ma vihkan seda tunnet.
Ühtlasi saadan tervitusi MPAA-le, sest nad on filmi väga ebaõiglaselt hinnanud. Kui ma oleksin 16 aastane ameeriklane, ei saaks ma seda filmi ilma lapsevanema kohalolekuta vaadata. Rhubarb!
Kuigi "Once" oli minu jaoks vaid "nice & little", tekkis mul üle pika aja tahtmine kitarr kätte võtta. Võtsin, häälestasin ära, veendusin, et minu kitarrimäng meenutab liialt Phoebe oma, ning läksin magama.
Minu hinne: 7,5/10




