64. Berlin Is in Germany (2001)

Režissöör: Hannes Stöhr
Osades: Jörg Schüttauf, Julia Jäger ja teised
IMDB tärne: 7,6/10

Martinil oli plaan kaheksakümnendate lõpus Lääne-Saksamaale põgeneda, mis luhtus, kui ta naaber plaanist teada sai. Martis lükkas tegelast, mille tagajärjel sageli millegi otsa kukutakse ja loomulikult ka surrakse. Tulemus: 11 aastat vangis. Kui ta vangist välja sai, püüdis ta kohaneda muutunud ümbrusega ja inimestega. Filmi lõpus on peategelane jälle vanglas ja viimased minutid olid tegelikult päris head, eriti kui olla veendunud, et kõik on vaid enda heaolust huvitatud.

Minu arust ei olnudki väga juttu sellisest välisest kohanemisest, vaid inimese seesmisest kohanematusest. Martin oli väljas toimuvaga kursis vaid teleka kaudu, tundus, et telekas oligi ainus tema elus "see, mis jääb". Lisas kohatut veidrust. Rääkimata siis suitsust, mille ta suhu paneb, aga ei suitseta.
Veidi üksindust, tuimust, masendust, aga mitte suures koguses.

Tahan jätkuvalt enamat.

Minu hinne: 6,5/10

50. Nichts bereuen (2001)

Režissöör: Benjamin Quabeck
Osades: Daniel Brühl ("Good Bye Lenin", "The Edukators", "2 Days in Paris"), Jessica Schwartz ("Perfume") ja teised
IMDB tärne: 7,2/10

Valisin filmi vaatamiseks õige aja (kuigi ideaalsem oleks olnud ilmselt oktoobri algus). Nimelt on filmis tegu just nende noortega, kes on keskkooli lõpetanud ja püüavad sügist mööda saata pidutsedes või tööl käies. Daniel saab esimese töökoha kirikus, kuid see ei tundu talle sugugi huvitav. Parema meelega kukub ta hoopis lehehunnikusse või virutab rehasid kogemata sõiduteele, millel on iseenesest jubedad tagajärjed. Vähemalt tema jaoks - ta unelmate tüdruk tegi nimelt sõidueksamit. Selle tüdruku nimel otsustas Daniel end risti lüüa, aga Luca asemel aitasid ta alla hoopis päästeteenistuse töötajad. Kuna Luca läks mõneks ajaks Ameerikasse, oli Danielil võimalus nn uuesti alata. Uus töökoht vanurite põetajana ja uus silmarõõm. Peagi tuli Luca tagasi ning nähes, et Daniel on kellegi teisega koos, tahtis ta teda tagasi võita. (Kui nüüd aus olla, siis Luca alguses mingit huvi üles ei näidanudki, nii et Danieli ja Luca rollid vahetusid). Edasine toob kaasa probleeme politseiga, töökohaga, sõpradega ja naistega. Hinnata tuleks ka Danieli siirast "Ich bereue nichts-i".

Nagu ma varemgi maininud oled, tunneb saksa filmidega sidet. Käsikaamera kasutamine mõndades kohtades, imeilusad nn detail-stseenid (aknast kukkuv suits nt), kohmakas situatsioonikoomika ja meeletult andekas Daniel Brühl, keda ma ei väsi imetlemast.

Jaaa, das is sehr geil! "Je ne regrette rien", schade, dass kann ich nicht sagen.

Minu hinne: 7/10